teisipäev, 6. veebruar 2018

Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda

Kuidas liikuda kooli poole, mis toimib ühtsetel väärtustel ja eemärkidel,  just nii, et kool ja kodu toetaksid üksteist – koos ühise kogukonnana. 1.detsembril toimus MTÜ LoovHA korraldatud seminar “Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda”. Ühe töötoana viis Kerttu Soansi läbi juhendatud mõttetreeningu, mille käigus arutati kooli ja kogukonna koostöö võimalikkuse üle.

Seminaril selgitati välja koostöö probleemid. Takistuste poole pealt toodi välja, et koostööd pärsib erinev taust, üksteise mittekuulamine, ühtse sihi, väärtuste ning usalduse puudumine. Tervikliku takistuste nimekirjaga saad tutvuda SIIN

Edasi arutati juba selle üle, kuidas väljatoodud kitsaskohad ületada. Kõik osapooled said välja tuua, mida nemad on valmis tegema, et tagada parem koostöö. Järgnevalt toome välja mõned huvitavamad mõtted. Kõikide ideedega on võimalik tutvuda SIIN.

LAHENDUSED KOOLIJUHI VAATENURGAST
  • Juhtkonna ja õppenõukogu tasandil tuleks teha otsus, et koduseid töid õpilastele ei jää, selle võrra on õpilastele õpe koolis mõneti intensiivsem – selgelt eraldatud õppetöö aeg ja vaba aeg. Pikaajalised projektid ja uurimistööd koos kohustusliku kirjandusega jääksid siiski õpilasele kodus teha.
  • “Ebaõnnestumine on OK!” mõtteviis koolis. Vigade analüüsimine ja neist läbi konstruktiivse kriitika õppimine. 
  • Vaikusenurk /-klass koolis võimaldada soovijatele. Pikem kolmveerandtund keset koolipäeva (näiteks vahemik 12:00-12:45), mil õpilane saab süüa ära oma lõunasöögi, käia õues värsket õhku hingamas, õppida kontrolltöödeks, lugeda raamatut, teha ära oma (minimaalsed) kodused tööd. 
  • Leida kogukonna missioon läbi visioonide koondamise. Visioonide kaardistamine lapsevanemate, õpilaste, õpetajate, juhtkonna, koolitöötajate ja kogukonna terviku seas. Selgitada välja väärtused.
  • Koolijuhil oleks rangelt soovituslik ülesanne olla lisaks kooli juhtimisele ka ühe õppeaine õpetaja eesmärgiga suhestuda paremini oma õpetajate ja õpilastega nende rollides ning muredes ja rõõmudes. 
  • Koolijuht võiks vabas õhkkonnas ja kooliruumidest väljaspool kohtuda kogukonna elu edendajatega, eriti just lapsevanematega.
  • Õpilasesindusega koostöö oleks tihe. Iga õppeaasta alguses peaks õpilasesindus esitama kooli juhtkonnale oma tegevuskava. Kord kuus on juhtkonna koosolekul kaasatud ka õpilasesinduse esindaja, kes esindab noorte muresid/rõõme. Probleemidega tegelemine saab sisse märkimisväärselt kiirema hoo.
  • Koolijuht räägib avameelselt ka muredest (majanduslikest, suhetes kohaliku omavalitsusega, lapsevanematega);

Seminar "Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda" Foto: Loovus Praktikas
LAHENDUSED KOGUKONNA LIIKME VAATEPUNKTIS

  • olen aktiivne ja pöördun ise kooli poole erinevates küsimustes ja jälgin süsteemselt, et tõstatatud küsimused saaksid käsitletud;
  • süvenen, et mõista kooli ja hariduse toimimise põhialuseid;
  • olen aus ja otsekohene, julgen välja öelda, kui miski ei ole minu arvates sobiv ja pakun välja uusi lahendusi või kutsun neid otsima – nii väldime tagajärgi, kus võib tekkida korralagedus, virisemine, vingumine, tagarääkimine.
  • iga inimene on väärtuslik ainulaadne ja vajab armastust. Selle omaksvõtmisel, ei ole eelarvamusi; inimest võetakse kui inimest, kes on omamoodi, ainulaadne, eriline;
  • ühised sündmused ja tuttavaks saamine – siis osatakse ka panustada. Lastevanemate osalemine võiks olla isegi kohustuslik ühistöödel, piknikel, et õpetajad ja lapsevanemad koos lähevad koolikeskkonnast välja; unistustering!;

LAHENDUSED ÕPETAJA VAATENURGAST

  • Kooli juures peaks toimima 4 regulaarselt kooskäivat üksust 1. õpetajate kolleegium (kohtub 1 kord nädalas); 2. õpilasesindus (kohtub vähemasti 1 korda kuus); 3. vanematekogu (kohtub vähemasti 1 korda kuus. Kooliga seotud mis iganes küsimuste lahendamine, koolitab lapsevanemaid) 4. hoolekogu, kuhu kuuluvad õpetajate kolleegiumi-, õpilasesinduse- ja vanematekogu esindajad ja kooli juhtkonna esindaja, kohtuvad vähemasti kord kvartalis. Otsused võetakse vastu kõikides nendes üksustes kollegiaalselt (lähtudes inimlikkusest, hoolivusest). 
  • Korraldan regulaarsed kohtumised lastevanematega (1 kuus lastevanemate õhtud ja ka perevisiidid).
  • Õpitakse igal pool – muuseumis, metsas, töökodades ja kasvõi ümbermaailmareisil.
  • Õppimine seestpoolt väljapoole – esmalt tuleb tegeleda iseenda ja oma siseilma tundma õppimisega ning seejärel välisilmaga suhestuda 
  • Loon koostööpõhise õppe. Näiteks iga veerandi alguses (eelmise lõpus) kogunevad õpilased ja lapsevanemad koos õpetajaga, et ühiselt arutada õppekava ning luuakse võimalus/variant selliselt õppimiseks, mis arvestab kõigi vajadustega. Selleks selgitada välja poolte vajadused ja eesmärgid.
  • Väärtustades enda teadmisi ja kogemusi, julgen võtta vastutuse ja välja öelda täpselt seda, mida õpetajana näen ja kogen kooli (haridus)süsteemi, õpetamise ja õppimise kohta. Märksõna: iseenda usaldamine ja väärtustamine; julgen eristuda (erineda); julgen rääkida nendega, kellest suured muutused sõltuvad (otse „jumala“ juurde).


LAHENDUSED ÕPILASE VAATENURGAST
Areng ei ole ükskõikne asi. Areng on ühe ja kõigi asi. Meie praegused otsused mõjutavad ühte (meid ja kõiki) ehk kõiki, seepärast toimi meie mitte enda nimel.

Õpilane seob lapsevanemad, õpetajad, kogukonnad. Seetõttu on soovitavalt vajalik kooliüritused laieneda kogu kogukonnale.

Õpilane on kooli minnes kangelane, võlur, kuid koolist väljudes on ta poliitik, võimu kartev ehk ennast mittehindav argpüks.

  • hierarhia/seisuste kaotamine koolis ehk kõik on võrdselt tähtsad;
  • mugavustsooni avardamine sellest ikka ja jälle välja astudes; 
  • hoolimine, kuulamine, armastada ennast, armastada teisi;

Seminar "Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda" Foto: Loovus Praktikas
LAHENDUSED LAPSEVANEMA VAATENURGAST
  • Koostöö esmane eeldus on tahtmine koostööd teha, mis saab toetuda siirale huvile toimuva vastu ja sügavale veendumisele, et maailmas tegutsemine on mõttekas ja ma saan sellega hakkama. Mõni maailmavaade toetab siin rohkem, mõni toimib vastu.
  • Aktiivsuse eelduseks on valmidus teha vajadusel ka mõneti ebamugavaid, harjumuspäratuid otsuseid.
  • Koostööoskused on konkreetsed oskused. Enamus meie lapsevanematest on õppinud koolis, kus väärtustati üksiksooritust ja koostööoskusi ei õpetatud. Kui ei tea ega saa aru, mis ümber toimub, pole võimalik ka koostööd teha. Tuleb piisavalt mõista näiteks iseenda ja oma laste kooli ühiskonnaseoseid.
  • tuleb luua ja hoida suhteid, suhted peavad olema mõlemapoolselt usalduslikud, piisavalt vahetud, lugupidavad;
  • Kiirustavas maailmas pole elementaarne, et vanematel on regulaarselt aega olla oma lastega ja pühendada nende elule jäägitult tähelepanu. Selle nimel tuleb pingutada. Jäägitu tähelepanu tähendab, et inimest tuleb tõesti hinnangutevabalt võtta, mitte rääkida ainult neist asjadest, mis on endal südamel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar