kolmapäev, 18. oktoober 2017

Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes

Me räägime huvitavast koolist täna ja homme. Aga kui vaadata ajas natuke pikemalt ettepoole? Kas kahekümne või viiekümne aasta pärast kogunevad endiselt lapsed õpetust saama koolimajadesse ja klassidesse? Kas kooliaeg veel tuleb?

Samal teemal arutleti augustikuus Paides Arvamusfestivalil, kus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus korraldas haridussüsteemi tulevikustsenaariumite mõttetalgud. 

Sissejuhatuseks tuletati osalejatele meelde, et tehnoloogiate areng toob juba lähitulevikus kaasa suured ühiskondlikud muudatused, sealhulgas üha kõrgemad ootused haridussüsteemile. Kui kool ei suuda enam pakkuda 21. sajandi ühiskonnas eluks vajalikke oskusi, kerkivad esile alternatiivsed hariduse omandamise viisid.

Teadusuuringute põhjal saab välja tuua 5 tõenäolisemat tulevikustsenaariumit[1].

  • tsentraliseeritud ja efektiivne koolisüsteem, 
  • koolid kui kohaliku kogukonna keskused,
  • koolide ja hariduse erastamine, 
  • koolid kui õppivad organisatsioonid,
  • võrgustikupõhine haridus.

Mis on iga lähenemise plussid ja miinused, kes haldab koole, kes vastutab õppesisu eest ning mis juhtub kvaliteediga?

1. Tsentraliseeritud ja efektiivne koolisüsteem
Arvamusfestivali arutelu Hariduse alal

Haridusasutuste omanik on sellises süsteemis riik. Riigi tasandil otsustatakse kogu hariduskorraldus: õppekava koos õppeprotsesside kirjeldusega (sh riiklik õppevara ja metodoloogiline ja didaktiline baas), finantseerimine, eksamid jne.

Selline süsteem loob tugeva välise stiimuli õppetööks, aga võib mõjuda halvasti õppija kui indiviidi pädevuste kujundamisele, st õppimine asendub soorituste jadaga. Seejuures on  õpetajad raskustes tsentraliseeritud süsteemist väljumisel.

Keskne teema on  ka riigieksamid, mis oma anonüümsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga annavad võimaluse sotsiaalse sidususe tekitamiseks ning objektiivsuseks. Eriti kõrgkoolidesse astumisel – välistatud on isiklike tutvuste mõju.  Teisest küljest sisaldub riigieksamites ebahumaanne „masinavärk“ ja kõige paremini tunnevad oma õppijat tegelikult ikka koolid.

Arvamusfestivali debatil osalenud leidsid, et õppekavaarendus võiks jääda mingis osas riigi tasandile ning riigi poolt oleks kehtestatud kvaliteedinõuded, kuid koolidele jääks vabadus õppetööd korraldada. Sisuliselt oli see tunnustus praegusele olukorrale. Täieliku vastutuse andmist koolidele õppekava arendusel peeti ebamõistlikuks nii hariduse kvaliteedi kui ka kulutõhususe mõttes.

2. Koolid kui kohaliku kogukonna keskused
Saab rääkida kahte sorti kogukonna ja kooli koostööst:
  • kogukond loob kooli ja on tihedalt seotud selle hoidmisega, reeglina on need koolid mingi maailmavaate või väikese piirkonna põhised;
  • kool loob kogukonna, st olemasolev kool kaasab õpilasi ja vanemaid otsuste tegemisse ja laiemalt tegevustesse kui vaid vahetu õppetöö. Samuti kaasatakse ümbruskonna asutusi ja inimesi ning tekitatakse enda ümber kogukond, mis on pidevas muutumises nii nagu õpilased tulevad ja lähevad.

Kogukondade suuremat kaasamist nähakse üldiselt plussina, iseäranis lasteaias ja kooliea alguses, kus on oluline turvatunde ja sidususe loomine. See aitab heas mõttes ära kasutada vanemate teadmisi, oskusi ja ressursse ning lahendada keerukaid probleeme: näiteks on tõestatud kooli ja kogukonna koostöö efektiivsus koolikiusamise ennetamisel ja vähendamisel.
Üldiselt võiks kogukondadel olla enam võimalusi kooliellu sekkuda. Riik seda ei piira, kuna koolipidajad on Eestis reeglina kohalikud omavalitsused, kes ju esindavadki kohalikke kogukondasid, ning neil on koolielu korraldamisel väga suur autonoomia. 
Riskina võib välja tuua seda, et kogukonnad on piiratud mingi kitsa maailmavaatega ning seetõttu suletud teistele ühiskonnagruppidele. Ohuks on ka kogukondade erinev võimekus koolielu korraldamisel ja selles kaasa löömisel ning sellega kaasnev ebavõrdsus, st võimekate kogukondade lastel tekib eelis. Probleemiks võib saada ka kogukondade vastutus, kuna KOVil on täna vastutus hariduse pakkumisel, ülejäänud kogukonnal aga vaid õigused.

3. Koolide ja hariduse erastamine
Hariduse erastamisest saab mõelda peamiselt Eesti erakoolide näitel. Idee on üsna sarnane kogukonnakooliga, kuna praeguses haridussüsteemis tekivad erakoolid sisulisest (kogukonna) vajadusest – lapsevanemad ei leia endale sobivat kooli ning loovad selle ise. Kogukonnapõhisus ei pruugi aga olla jätkusuutlik, sest eestvedajate huvi lapsevanematena kaob (lapsed lõpetavad kooli).

Erakoolid saavad võtta suuremaid riske ning tagada väiksemad klassid ja õpetajatele väiksema koormuse, mis annab õpetajale omakorda võimaluse enesearenguks. Eesti suuruses riigis ei jää meie hariduskultuur aga ellu, kui jäävad vaid tasulised erakoolid, sest see tekitab kihistumise ja ebavõrdsuse suurenemise. Variant on võtta kasutusele Rootsi süsteem, kus erakoolide loomine on soositud, kuid need peavad olema lastele tasuta.

Kutse- ja kõrghariduses on erakoolide oht selles, et need tekivad siis vaid erialadel, millest on investorid huvitatud, nt IT-haridus ja majandus, samas kui nt filoloogid surevad välja.

Arvamusfestivalil tekitas rõõmsat elevust mõte, et Eestis on paljud koolid sisuliselt erakoolid – kui direktor on 20 aastat ametis olnud, siis on tegu sama hästi kui tema isikliku kooliga.

4. Koolid kui õppivad organisatsioonid
Koolide kujunemine õppivateks organisatsioonideks tähendab muuhulgas seda, et õppimine toimub aina enam koostöövõrgustike kaudu, mille kaudu luuakse püsivad sidemed ülikoolidega uute teadmiste kaasamiseks ja kohalike ettevõtetega praktilise väljundi saamiseks. Samuti tiheneb koostöö välismaa partnerkoolidega õpirände osas ning rahvusvaheliste organisatsioonidega regulaarsete koolituste läbiviimiseks.

See kõik nõuab täiendavaid investeeringuid, mis ilmselt omakorda suurendab koolide autonoomiat, kuid on ebaselge, mil määral soosib see suuremaid või väiksemaid koole.

5. Võrgustikupõhine haridus

Võrgustik on lai mõiste ning võrgustikupõhine hariduse omandamine võib toimuda väga erinevatel viisidel, näiteks MOOCid jm internetipõhised kursused, mitteformaalne ja informaalne haridus, rahvusvaheline õpiränne, iseseisev õppimine, vabatahtlik tegevus jpm.

Selle stsenaariumi eelis  on võime käia kaasas muutuva maailma vajadustega. Õppimine on paindlik: õppija saab ise otsustada, kelle juures, millal ja kus ta õpib. See toetab elukestvat õpet, õppija iseseisvust ja sisemist motivatsiooni. Õppija ümber on erinevad ja mitmekesise taustaga õppijad, mis rikastab õpet, ning võrgustiku kaudu on ka õpetajate omavaheline koostöö kergem.

Tuleb tunnistada, et tehnilised vahendid tervikliku võrgustikupõhise haridusruumi loomiseks on veel puudulikud. On oht, et väheneb ühiskondlik sidusus, kui kõik inimesed koonduvad oma võrgustikesse (kõlakambri-efekt). Lisaks tekib küsimus, kuidas tagada n-ö kvaliteetne õpe ning teaduspõhiste teadmiste edasi andmine, kuna erinevates võrgustikes on liikvel palju tõdesid ning faktipõhisuse ja kvaliteedi kontrollimine on raske. Tõsine on mure Eesti keele ja kultuuri püsimise pärast olukorras, kus kogu õppimine muutub rahvusvaheliseks.

Arvamusfestivali arutelul osalenutest kinnitasid paljud, et praktiseerivad juba praegu võrgustikus õppimist ning see osakaal suureneb lähiaastatel veelgi.  Õhku jäid küsimused: kui kooli olulisus õppekeskkonnana muutub, siis mis on koolikeskkonna väärtus? Kuidas noor teab, millest ta huvitub ja kuidas seda toetada? Mis on lapsevanema roll sellises haridussüsteemis?
*
Arvamusfestivalil jäi lõppjäreldusena kõlama, et riigi ülesanne on panna paika õppekava peamised suunad, üldpädevused ja läbivad teemad, kuid mitte määrata liiga täpselt ainealast sisu, sest see muutub kiiremini, kui me jõuame õppekava muuta.

Hea lugeja, missugusena kujutad sina ette Eesti koolisüsteemi aastal 2057?



[1] http://www.oecd-ilibrary.org/education/networks-of-innovation_9789264100350-en

Tulevikustenaariumitest mõtisklesid ja kirjutasid TÜ haridusuuenduskeskuse haridushuvilised Silver Sillak, Eda Tagamets ja Angela Ader 

kolmapäev, 11. oktoober 2017

FLEX programm arendab erinevates kultuurikeskkondades toime tulemist

FLEX programm annab Eesti õpilastele võimaluse õppida aasta vahetusõpilasena USA keskkoolis ja elada Ameerika peres. Programm pakub täisstipendiumit, mis katab nii elamise, reisikulud kui ka tervisekindlustuse. Tuleval aastal lendab 950 õpilast Euroopast ja Aasiast aastaks Ameerika Ühendriikidesse õppima. 

Miks on vahetusprogrammid olulised? Vahetusaasta jooksul kogevad noored palju uut, mis toetab õpilase isiklikku arengut. FLEX-Future Leaders Exchange programmi kaudu  saavad  noored võimaluse kogeda Ameerika elu koolis ja kodus ning seeläbi suureneb nende kultuuride-vaheline kompetentsus, mis tähendab oskust tulla toime erinevates kultuurikeskkondades. Veel enam areneb noore keeleoskus, suhtlemisoskus, kohanemisvõime ning paindlikkus. Need kõik oskused  aitavad noorel kiiresti muutuvas ühiskonnast toime tulla ning endale sobiv töö leida.

Mis on teie eesmärgid ja unistus? FLEX programm arendab rahvusvahelist suhtlust Euraasia ja Euroopa ning USA vahel, andes õpilastele võimaluse:
  • õppida mõistma Ameerika ühiskonda, inimesi, väärtusi, kultuuri, mitmekülgsust ja tolerantsust erinevuste suhtes; 
  • luua kauakestvaid piirideüleseid sõprussuhteid; 
  • tutvustada ameeriklastele oma kodumaad ja selle kultuuri; 
  • jagada hiljem FLEX-programmi vilistlasena teistega oma kogemusi ja õpitud uusi teadmisi. 

FLEX programmi esimese lennu vilistlased kirjeldavad oma kogemust järgmiselt:
Elis Õunapuu: „Vahetusaasta FLEX programmiga USAs andis mulle võimaluse avastada uut kultuuri ning tutvuda sealse eluoluga. Tundmatus kohas vette hüppamine suurendas minu iseseisvust ning andis mälestusi terveks eluks. Uued tutvused ja kogemused, mis vahetusaastalt kaasa võtan, tulevad kindlasti tulevikus kasuks.“
Gerda Metsma: „Tänu FLEXile, sain minna üheks õppeaastaks tasuta Ameerikasse! FLEX Programm andis mulle uue pere ja sõbrad, kes aitasid minul uues keskkonnas kohaneda. Lisaks sellele, sain lihvida oma oskuseid koostöös ja juhtimises, mida kasutan nüüd Eestis erinevate kogukondade arendamisel.“
Marke Mark: „Minu reis hakkas siis pihta 11. augusti hommikul koos suure kohvri ja raske seljakotiga! Ma läksin aastaks ära ja ma ei saanud vahepeal tagasi tulla, kui mul midagi maha peaks jääma! Olles Tallinna Lennujaamas ei kujutanud ma ette, kui palju reisimist mind ees ootab. See tähendas seda, et ma sõitsin 7 lennukiga! SEITSME! Nende suurte lendamistega kohtusin ma nii paljude uute inimestega, keda ei jõua isegi ära nimetada.“
Programmist täpsemalt: FLEXi programmi administreerib USA välisministeeriumi hariduse- ja kultuurivaldkonna komisjon (ECA). Praegu jookseb programmil 26. aasta ning FLEX programmi saavad kandideerida Armeenia, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Läti, Leedu, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Poola, Rumeenia, Serbia, Tadžikistani, Türkmenistani, Ukraina kodakondsusega õpilased.

Ootame kandideerima sellesse tasuta vahetusprogrammi kõiki 9. ja 10. klassi õpilasi!
Avaldus asub Internetis: ais.americancouncils.org/flex
Informatsiooni programmi kohta leiab rahvusvahelise programmi kodulehelt: discoverflex.org ja Facebooki lehel: FLEX Estonia ning Instagramis: flexbaltics.

teisipäev, 3. oktoober 2017

Kuidas teha oma ainetund 100 korda huvitavamaks?

See tunne, kui tunnikell heliseb ja õpilased üllatunult hõikavad:„Mida? Tund on juba läbi?“, on mõnus, eks? Ei, ei ole vaja tunnis tsirkust korraldada ja õpilasi terve tunni lõbustada. Piisab vaid sellest, kui lisad tavapärastele tegevustele midagi uudset, teistsugust või ootamatut, mis lööb nende silmad särama ning tekitab positiivse emotsiooni.

Mõni aasta tagasi tegin Facebookis lehe „Ideid õpetajatele“, millele kogunes üsna suur hulk jälgijaid. Jagasin seal mõtteid, kuidas tundi huvitavamaks teha, kuidas õpilasi kaasata ning muid nippe ja mõtteid. Niimoodi tasapisi oma ideid jagades jõudsin SA Archimedes Eduko büroo ja algatuse Huvitav Kool korraldatud õpitoodete konkursini „Teeme tunni huvitavamaks“. Esitasin sinna õpitoote „Tunnile häälestumise kaardid“. Need on mitmekülgsed kaardid, mis sisaldavad arvukalt nippe ja tegevusi kuidas õpilasi tunnile häälestada või millega sisustada tunni lõpus üle jäävaid minuteid. Konkursilt saadud tõukena andsin välja kaartidel põhineva mängude kogumiku „100 mängu keeleõppeks“ ja seejärel „100 matemaatilist mängu“.

Kuna mul kogunes ka selliseid ideid, mis polnud otseselt seotud ühegi konkreetse õppeainega, tekkis mõte kirjutada lühikestest nippidest koosnev raamat. Praktiline käsiraamat „100 ideed õpetajale“ pakub nii tundi ilmestavaid võtteid kui ka lihtsasti teostatavaid abivahendeid. Saja huvitava idee kõrval leiab raamatust ka rohkelt soovitusi ja nõuandeid.

Ütlen ausalt, et eri nippe ja nõkse kasutades ei mõtle ma ainult õpilaste, vaid ka iseenda rahulolu peale. Pean ülioluliseks seda, et mul endal oleks tööd tehes huvitav, ning üritan iga hinna eest vältida olukorda, kus mu töö muutub igavaks ja üksluiseks. Seega on lootust, et kunagi näeb ilmavalgust ka „100 ideed õpetajale“ teine osa.


Jagan siinkohal teiega mõnda nippi:

1) esimene klassikoosolek
2) abi-valgusfoor

3) õpilaste valged tahvlid

4) koduste tööde korv

5) õpetaja rahulolu
Kellel tekkis huvi raamatu "100 ideed õpetajale" vastu, siis seda on võimalik osta erinevatest raamatupoodidest.

Artikli autor Kristi Lõbu on Avinurme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, kes otsib järjepidevalt uusi vahendeid ja võimalusi, kuidas oma tööd mitmekesisemaks ja põnevamaks muuta. Ta armastab oma tööd ja usub, et tema entusiasm on nakkav. Kristi tegemiste kohta saab täpsemalt uurida tema kodulehelt: http://tife.eu/

reede, 29. september 2017

Viis mõtet euroeesistumise hariduskonverentsilt

19.-20. septembril võõrustas Eesti Haridus-ja Teadusministeerium hulka tähtsaid külalisi – Tallinna kogunesid Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide haridusvaldkonna esindajad. Konverents algas Nelson Mandela sõnadega: “Haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks." Sellest ideest kantult arutati, kuidas muuta haridust, et see toetaks tulevasi maailma muutjaid. Huvitav Kool käis konverentsil ja pani kirja viis mõtet, mis ettekandeid ja arutelusid kuulates esile tõusid.

1. Õpetajatelt oodatakse meelestatuse muutust. 

P. Robert-Jan Simons arutles suhtumise ehk meelestatuse ehk meelelaadi (inglise k mindset) muutumise üle. Meelelaad on kogum väärtustest, ootustest ja teadmistest. Sageli on sellel üks kindel võtme-element, mille muutumisest sõltub kogu meelelaad. Näiteks võib õpetaja uskuda, et nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine on ajakulukas ning nõuab rohkem tööd. Praktiseerides aga avastab ta, et tegelikult see ei ole ajamahukam kui tavaline tööviis, ning meelestatus muutubki. Niisiis – otsigem võtit! Muutused meelestatuses ei tule siiski kergelt. Oluline soovitus, mis Simonsi ettekandest kõlama jäi on see, et toetada tuleb noore arenguuskumust (growth mindset). 

2. Päriselu ja õpetus ei lähe alati kokku.
Õpetajatelt nõutakse teadusliku maailmavaate edasi andmist, ent vahel on see vastuolus noorte argikogemusega. Kumb kukub vaakumis kiiremini laualt maha – kas sulg või haamer? Õige vastus on, et mõlemad langevad täpselt sama kiirusega, aga loomulikult pole keegi seda oma silmaga näinud. Ajuti on kasulik endale meelde tuletada: see, mida ma tean ja loogiliseks pean, ei pruugi teistele sama loogiline tunduda. Uusi teadmisi on raske omaks võtta, kui nad lähevad vastuollu senistega. Vihmapiisk on, muide, tegelikult sümmeetriliselt ümmargune, mitte „tilgakujuline". 


3. Õppige parimatest praktikatest, aga ärge neid automaatselt kopeerige.
Ei ole olemas haridussüsteemi, mis sobiks igasse riiki. Saksamaal võib olla väga hästi toimiv õpipoisiõpe ja Austrias hästi toimiv kutseõpe, kuid Eestis pole mõtet neid kopeerida – haridussüsteem on sedavõrd palju mõjutatud kohalikust majandusest, tööturust ja paljust muust. Seega üksteiselt parimaid praktikaid näpata on mõistlik, kuid nende rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata kontekstile.


4. Haridusteaduse tegemise rõõm
Kuidas teha nii, et õpilastel oleks lasteaias ja koolis huvitav ja hea? Kuidas motiveerida 

õpetajaid koolis töötama? Millised võimalused on meil hariduslike ebavõrdsuste vähendamiseks? Mis on erinevate haridustasemete eesmärk? Need on kesksed küsimused, millega tegelevad tänapäeva haridusteadlased. Kui hariduselt oodatakse, et see oleks ühiskonna kõige innovaatilisem sektor, siis tegelikult on haridussüsteem endiselt üsna traditsiooniline. Õnneks saavad teadlased aina rohkem teada, kuidas aju õpib, ning leiavad uusi viise, kuidas kõige paremini õpilasi toetada.

5. Õppimisoskus on võtmeoskus.

Mitmest ettekandest selgus, et oskus õppida, sh erinevates keskkondades ja erinevates vormides, on kõige olulisem oskus, et tulevikus toime tulla. Ainuke mure: seda oskust on niivõrd keeruline õpetada! Peaksime koolis liikuma rohkem õpitu sügavama sisulise mõistmise poole, kuid lõhe mudelite ning ja praktika vahel on veel suur.

Kel konverentsil osaleda ei õnnestunud, siis on võimalik vaadata videosalvestisi:

Konverentsi korrespondendid: Angela Ader ja Eda Tagamets

teisipäev, 26. september 2017

Miks me enam teisiti ei saa ehk õpikäsitusest ja selle muutumisest

Õppimine on pingutust nõudev protsess, mille käigus tekivad enamasti püsivad muutused inimeste teadmistes, oskustes või hoiakutes. Arusaama sellest, kuidas õppimine ja õpetamine toimub, väljendab mõiste „õpikäsitus“. See termin võeti kasutusele „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ raames ning Haridus ja Teadusministeerium on koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooli haridusteadlastega kokku pannud dokumendi, mis seletab lahti, mis see tundmatu loom nimega õpikäsitus päriselt on.

Õpikäsituse muutumine tähendab, et muutused toimuvad õppesisus, õppimise ja õpetamise viisides ning õppeprotsessis osalejate vahelistes suhetes. Aina rohkem on vastutust õppijal endal, kuid õpetaja ülesandeks on olla heakoostööpartner, mentor ning suunaja. Kuna õpikäsituse muutumist kiirustavad tagant pidevalt muutuv ühiskond, kiire tehnoloogia areng, poliitilised valikud ning tööturu muutused, siis peaks õpetaja looma toetava keskkonnas, milles õppija potentsiaal ning võimed saavad maksimaalselt avalduda. Koolijuhi jaoks on oluline mõelda, kas ja kuidas toetab üldine koolikultuur õppija arengut ning tema suutlikkust tulevases elus sh töökeskkonnas toime tulla.

Joonis 1: Õpikäsitus, selle muutumise põhjused, muutumist toetavad tegurid koolikultuuris ning muutuste eesmärgid ja laiemad sihid. 
Teadlased on õpikäsitust kujutanud mudelina (vt. joonis 1), mille laiemaks ambitsiooniks on saavutada avatud ja seoseid loovad hoiakud, et õppijad elukestvaks õppeks ette valmistada ja toetada igaühe arengut just tema enda huvidest ning võimetest lähtuvalt. Muutuvast õpikäsitusest lähtuv õpetus peaks õppijas arendama selleks õpioskusi, koostööoskusi ja oskust ennast juhtida, samuti peab kasvama õpilaste heaolu - koolirõõm. Õpikäsituse muutumine ei sea kahtluse alla aineteadmiste tähtsust. Just samamoodi mõtlevad ka need koolid, kes on omaks võtnud Huvitava Kooli põhimõtted, seega loodame, et mudel on abiks neile oma koolis toimuvate muutuste mõtestamiseks ning koolikultuuri kujundamisel.
Põhjalikumad materjalid sh teaduskirjanduse ülevaated, mis aitavad õpikäsituse muutumist, selle tähtsust ja tausta mõista , on ministeerimi veebilehel: www.hm.ee/opikasitus

Küsisime paarilt õpetajalt kommentaari, kuidas nemad muutunud õpikäsitusse suhtuvad. Kui palju nõuab MÕKi rakendamine muutusi tööstiilis? Kelle abi vajatakse muutunud õpikäsituse rakendamisel? Millal tekkis äratundmine, et endistviisi töötada enam ei saa? Usume, et nende kommentaarid võiks olla julgustavaks sõnaks teistele õpetajatele.

Tiina Lillemets, Valga Priimetsa Kool
„Moodne ühiskond vajab ennastjuhtivaid õppijaid. Oluline on lapsed panna arutlema, analüüsima. Äratundmine, et endistviisi edasi ei saa enam töötada, tekkis kaks aastat tagasi. Sel ajal liitus meie kool digipöörde programmiga ning õppetöösse lisandusid IT-vahendid. Suurema tõuke muutunud õpikäsituse rakendamiseks andis osalemine veebikursusel „Nüüdisaegne õpikäsitus“. Muutuseks minu töös on sel aastal õppimist toetav hindamine. Seetõttu tähendabki MÕKi-rakendamine minu õppetunnis õppijakeskset õpetamist, aktiivõppemeetodite rakendamist, koostööd, suhtlemisoskust, loovust, avastamist, osalemist, tagasisidestamist. Eriti oluline on koostöö õpilaste, lastevanemate, kolleegide ja ühiskondlike organisatsioonide vahel. 
Õpetaja jaoks on kõige olulisem see, et tuleb ise olla avatud ja koostöine õppija, siis tulevad muutused iseenesest ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine muutub elustiiliks.“
Kristiina Jürisson, Viljandi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja:
„Minu jaoks tähendab muutunud õpikäsituse rakendamine kehalise kasvatuse ainetunnis õpetamist nii, et aine annaks tõhusama tulemuse. Et õpilane oskab ja saab edaspidi iseseisvalt enda liikumisaktiivsusega elukestvalt hakkama. Meie koolis loodud kehalise kasvatuse süsteem, mis põhineb valitavatel plokkidel, kasutab paljuski muutunud õpikäsitusest lähtuvaid õpetamistavasid ning loob võimaluse koostöiseks õppeks ja ka autonoomiaks. 
Meie õpilased teevad iga kursuse eel plokist lähtuva eelhindamise ning kursuse lõpul eneseanalüüsi. See protsess motiveerib õpilasi märkama oma arengut ja seadma eesmärke. Toimub areng õpioskustes, eelkõige aga enesejuhtimise oskuses. Rakendame kehalises kasvatuses arvestuslikku hindamist. Kursusehindele lisab õpetaja kirjaliku, õpilast tema arengus edasi aitava tagasiside hinnangu. On loodud turvaline (hinde hirmuta) efektiivne õpikeskkond õpilase individuaalseks arenguks. Valikud, eelhindamine ja eneseanalüüs ning õpetajapoolne tagasiside hindamisel loovad õpetamisprotsessi- vastastikuse suhtlemise, kus õpetaja ja õpilane on koostööpartnerid.Mulle tundub, et õpikäsitust saab muuta juhul, kui kooli juhtkond usaldab aineõpetajaid ning ainesiseselt ollakse kolleegidega koostöös ning valmis enda tööd veidi ümber mõtestama. 
End muuta on keeruline ning mudelis mainitud oskustest nõuab kõige rohkem tööd erinevate õpetamisstrateegiate omandamine ning õppimist toetava tagasisidestamise kasutusele võtmine. 
Minul endal tekkis äratundmine, et vanaviisi enam ei saa umbes 6 aastat tagasi. Siis, kui Viljandi gümnaasium loodi ja tõepoolest ei saanudki enam vanaviisi kehalist kasvatust läbi viia, sest spordibaasi (võimla) ehitamist polnud ette nähtud. Siis hakkasimegi koos kolleegidega tõsisemalt mõtlema, et milline võiks olla kehalise kasvatuse aine, millest oleks inimesele terveks eluks kasu ja kuidas seda saaks teoks teha."
Mariliis Oder, Salme Põhikooli klassiõpetaja:
„Kuna lõpetasin ülikoolis õpetajaks õppimise aastal 2011, siis on keeruline mõelda, millal tekkis äratundmine, et enam nii töötada ei saa. Samuti ei suuda ma oma töös välja tuua muutusi, mida on toonud kaasa MÕK, sest ülikoolis õpetati mind õpetajaks just nendel põhimõtetel ja tööle asudes olid need meetodid, võtted ja seisukohad ainsad, millest lähtusin, lähtun tänaseni...Ma ei ole kunagi teisiti õpetanud.

teisipäev, 22. august 2017

Mikitamäe koolipere suured ja väikesed õpivad ning arenevad läbi ühiste tegevuste

Aktiivne õpilasesindus, koolis ühiselt korraldatavad üritused, kogukonna ja ettevõtjate kaasamine õppekeskkonna kujundamisse ja õppesse on näited, kuidas Mikitamäe kool lastele koolis sõna ja vastutust annab. Mõte teha kogu koolis ühtselt koostööd, lõimida erinevaid aineid, vahetada kogemusi ja teadmisi kolleegidega, õppida üksteiselt, õpetada üksteist, olla avatud ja kaasata väljaspoolt kooli inimesi õppetegevust toetama on osa „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammist, millega Mikitamäe kool on liitunud. Selle raames on toimunud kaks koostööpäeva ja ettevalmistus käib kolmanda läbiviimiseks.

Kõigi nende tegevuste eesmärk on aga ühine – et kooliuksest astuksid välja noored, kes on valmis seisma silmitsi päriseluga, lisaks teadmistepagasile kaasas ka praktilisemad kogemused, julgus, ettevõtlikkus ja kohanemisvõime igas olukorras. Selliste omaduste kujundamine eeldab aktiivset hoiakut õppetöös, see tähendab mitte ainult teadmiste edastamist ja nende kontrolli, vaid et lastel võimaldatakse ise otsustada, antakse neile võimalus kaasa rääkida, kaasatakse neid ürituste planeerimisel ja korraldamisel ning jäetakse ruumi ka eksimustele.

Mikitamäe kooli direktori Karin Sontsi sõnul on noorte ettevõtlikkuse arendamine tänapäeval väga oluline, sest see aitab edaspidises elus toimetulekul. „Me tahame arendada noortes julgust oma arvamust avaldada, enda eest seista – selleks on Mikitamäe koolis õpilasesindus, julgust esineda – selleks korraldame Solistide kontserti ja õpilasfirmade laata, julgust otsuseid teha ja vastutada – selleks laseme neil üritusi organiseerida,“ selgitab Sonts.

Näiteks lõid Mikitamäe kooli ettevõtlikud tüdrukud vahva algatuse, kus võtsid vaevaks õpetada enne tundide algust noorematele õpilastele ja eakaaslastele laulumänge ning seltskonnatantse. Üheskoos on tantsitud ja lauldud „Lapaduud”, „Me lähme rukist lõikama” ning „Rikka ja vaese puu mängu”, „Nõianeitsi” ja muud toredat ning populaarset.


Ühise laada korraldamise mured ja rõõmud annavad kogemuse

Mikitamäe koolipere iga-aastane jõululaat vallamajas on tore näide üritusest, mille korraldamise on kogu koolipere ühiselt oma südameasjaks võtnud. Õpilasesinduse ettepanekul ja eestvedamisel ning õpetajate suunamisel on ürituselt saadava emotsiooni lisaväärtuseks ettevalmistustega omandatud kogemused. Selleks jaotati eelmisel aastal ülesanded tervele koolile nii, et igale klassile jätkus vastutust ja ruumi ettepanekuteks, tehti valla kultuuritöötajaga kokkulepe ürituse reklaamimiseks maakonnalehes ja veebilehtedel, paluti kooli kokal valmistada suupisted ning kaasati lapsevanemad toodete valmistamisse ja müümisse.

Laada meelelahutuse eest hoolitsesid üllatusprogrammiga 3.-4. ja 6. klassi õpilased näidendi ning
ühise jõulupopurrii laulmisega. Mikitamäe kooli minifirma Pärand koos käsitööõpetajaga viis läbi käelise tegevuse õpitoad, 8.-9. klassi õpilased tegid kohviku ning 4.-6. klassi õpilased korraldasid Jõululoterii. 1.-3. klassi õpilased koos vanematega organiseerisid müügiks pirukad, koogid ja omavalmistatud asjad.

Laadal oli ka heategevuslik aspekt - üks protsent müügitulust kulus kooliõue pingpongilaua meisterdamiseks. Kohe algav õppeaasta toob kaasa järgmise laada korraldamise, kus kindlasti on ruumi uuendustele, mille lapsed ise välja pakuvad.

Kooli aktiivne õpilasesindus on koos aktiivsete õpilastega korraldanud koolis ka erinevaid teemanädalaid ja temaatilisi viktoriine, milles pannakse proovile teadmised Eestist, sõbrapäevaga seonduvast, vastlapäevast ja muustki. Lisanduvad ka võistlused. Samuti on õpilaste eestvedaja Lisette Tammisto sõnul koolis käinud rääkimas kooli vilistlased Annela Laaneots ja Kaisa Hälvin, riigikogust Liina Kersna, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja ülemsootska Aarne Leima.


Majandusõppe teevad praktiliseks ja põnevaks õppekäigud ning spetsialistide osalemine

Ettevõtlikkus on ettevõtluse aluseks, aga kõigist ettevõtlikest noortest ei saa ega peagi saama ettevõtjaid. Siiski peetakse Mikitamäe koolis majandusteadmiste andmist ning praktika osakaalu ettevõtlusõppes oluliseks, sest need teadmised ja kogemused kuluvad edasises elus marjaks ära igal inimesel. Majandusõpetus on kooli õppekavas 7. klassis, kuid arusaadavalt ei saa õpetaja olla spetsialist kõigis valdkondades. Seetõttu kaasatakse õppetöösse ka kogukonda. Majanduse ja ettevõtluse praktilist poolt tutvustavadki ettevõtjad, lapsevanemad ja vilistlased, kes käivad tundides oma tegevustest rääkimas ning külastatakse ka erinevaid ettevõtteid.

Eelmisel õppeaastal käivitus koolis projekt, kus 1.-3. klassi lapsevanemad korraldasid ühel päeval õpilastele õppekäigu kas oma töökohas või mõne huvitava praktilise töötoa muus põnevas kohas.

Lisaks saavad õpilased katsetada ettevõtlust läbi minifirmade programmi. Eelmisel õppeaastal tegutsesid kaks koolis loodud minifirmat: Pärand ja Kattai. Värskas toimunud õpilasfirmade laadal "Üle piiri turundus" pälvis tüdrukute minifirma Pärand žürii eripreemia pärandkultuuril põhinevate toodete valmistamise eest ning Seto Käsitüü Kogu eripreemia erinevate seto traditsioonilise käsitöö tehnika kasutamise eest toodete valmistamisel. Pärnus toimunud õpilasfirmade laadal premeeriti minifirmat parima väljapaneku auhinnaga. Kattai teeb ilusaid puidust tooteid.


Koostöös kogukonna ja kohalike ettevõtjatega valmis liiklusväljak

Kogukonda ja ettevõtjaid on rakendatud ka õppekeskkonna loomisse. Et tagada lastele tingimused järjepideva liikluskasvatuse andmiseks ning liikluskasvatuslike ürituste korraldamiseks nii koolis kui ka kogukonnas, sooviti üheskoos kogukonna ja ettevõtjatega kooli territooriumile rajada uhke liiklusväljak. Eelmise aasta sügisel valmisid "Liiklusvankri" projekti kaudu tehnoloogiaõpetuse tundides liiklusmärgid. „Puitmaterjali liiklusvahendite valmistamiseks hankisime kohalikelt ettevõtjatelt. Talvel toimus kooli ja lasteaiameeskonna ühine sisekoolitus, et lõimida liikluskasvatuse teema kooli ja lasteaia õppekavasse,“ tutvustab Karin Sonts projekti. „Kevadel alustati läbirääkimisi ehitajaga ning suve lõpul alustati ehitusega. Kogukonna talgupäeval oktoobris tehti liiklusväljakul viimased korrastustööd. Kuigi palju on veel teha ja plaanid suured, korraldasime eelmise aasta novembris liiklusväljaku uhke avamispeo koos isadepäeva läbiviimisega!“

Artikkel valmis koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

teisipäev, 15. august 2017

Hariduskonverents "Heaolust õpihuvini"

5.–6. detsembril 2017 Tartus 
VSpa konverentsikeskuses (Riia 2)

Registreerun konverentsile 
Osalejate arv on täis, kuid saate registeeruda ootenimekirja. 
Et osalejate arv on piiratud, palume ühest asutusest registreeruda ainult ühel inimesel.


Konverentsi teema on õppija ja õpetaja heaolu koolis ning seda toetavad sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused. Arutame, kuidas äratada ja hoida huvi ja õpirõõmu ning miks turvaline ja emotsionaalselt soe keskkond on tulemusliku õppimise eeltingimus.

Konverentsi kava*

Teisipäev, 5. detsember

1010.15 Konverentsi avamine
10.15–12.15  Eesti õpilaste heaolu Eesti ja rahvusvaheliste uuringutulemuste kontekstis
Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?  Kirsti Rumma, Tallinna Tehnikaülikool, ja Merlin Linde, Tallinna Ülikool
Eesti õpilaste heaolu OECD uuringu taustal, Tue Halgreen, OECD’s Early Childhood and Schools Division
Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal, Karin Täht, Tartu Ülikool
Eesti õpilaste heaolu rahuloluküsitluste põhjal, Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium
12.1513.15 Lõuna
13.1514.50 Mitmekeelne õppija ja -kultuuriline kool
Kaasav koolikliima ja õppekeskkond, Paul Downes, Dublin City University
Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond, Sandra Anon, Haabersti Vene Gümnaasium
Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm, Iiri Saar, Tartu Descartesi kool
14.5015.20 Kohvipaus
15.2016.30 Parimad praktikad
Õpetaja, gümnaasiumiõpilase ja põhikooliõpilase vaade kooliga rahulolu ja õppimise seostele
16.3016.50 Välishindamise aktuaalseid küsimusi, Kristin Hollo, Haridus- ja Teadusministeerium
16.5017.15 Kokkuvõte esimesel päeval arutatust

Kolmapäev, 6. detsember

9.3011.40 Motivatsioon kui õppimise vundament
Motivatsiooni areng põhikoolis, Anna-Liisa Jõgi, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas teha iseseisvat ja motiveeritud õppijat? Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasium,  ja Martin Peters, Niekée kool, Holland
Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine, Triin Peitel ja Anni Tamm, Tartu Ülikool
Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu, Kaspar Kruup, töödisaini labor VIVIC
11.4012.30 lõuna
12.4014.10 Paralleelsessioonid: suhted mõjutavad õppimist ja õpetamist
·        Õpilane ja õpetaja: emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid
Keret Altpere, TERA kool
Lii Kaudne, Tartu Miina Härma Gümnaasium, Vaikuseminutite programm
Maria Erss, Tallinna Ülikool
·        Kool tervikuna: sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine
Liisa Ringo, Avatud Kool
Martti Marksoo, Rakvere Reaalgümnaasium
Triin Peitel, Tartu Ülikool
·        Koolijuht ja õpetajad: heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Toomas Kink, Raatuse kool
Tue Halgreen, OECD
Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium
·        Kool ja kogukond: uskumused õppimise kohta mõjutavad rahulolu kooliga
Merle Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasium
Urmo Reitav, Viljandi Hariduse Arengufond
Grete Arro, Tallinna Ülikool
14:20–14:40 Tulevik, mida me tahame, Anto Liivat, Intelligentne Grupp OÜ
14:4015:00 konverentsi kokkuvõte ja lõpetamine

* Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.

Korraldajad ei taga konverentsil osalejatele majutust, kuid Tartu hotellhotell Dorpat ja VSpa hotell pakuvad soodushinda, kui broneerimisel kasutada märksõna "hariduskonverents". 
NB! VSpa hotellis märksõnaga broneerimine kuni 23. oktoobrini, Tartu hotellis ja Dorpatis kuni 5. detsembrini.
Lisainfo: Kädi Alanurm, kadi.alanurm@innove.ee; Inga Kukk, inga.kukk@ut.ee

neljapäev, 15. juuni 2017

Kiviõli kooli viis sammu ettevõtlike õpilasteni

Kiviõli I Keskkooli direktor ja õpetajad kirjutavad, mida üks ettevõtlik kool teeb.

Eestimaal on maad võtmas uus trend – ettevõtlikud koolid. Nimelt kasvas ettevõtlike koolide võrgustik 2016. aastal tänu ettevõtlusõppe programmi ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel 37 koolini. Käesoleval aastal on huviliste ring veelgi laienenud. Mida teeb üks ettevõtlik kool, sellest annab hea ülevaate üks esimesi võrgustikuga liitujaid, Kiviõli I Keskkool, kellel õppurite ettevõtlikkuse arendamise vallas staaži juba 10 aastat.

1. samm: Teooria ja praktika käsikäes

Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu sõnul pakkus 2006. aastal Ida-Viru ettevõtluskeskuse poolt ellu kutsutud „Ettevõtliku kooli“ haridusprogramm võimalust näidata õpilastele, et koolitarkus ei ole lihtsalt pähe tuubitav kogum fakte või midagi sellist, mis õpitakse kontrolltöö jaoks ehk ema-isa-õpetaja rõõmuks ära, vaid teadmised on reaalsete tegevuste ja otsuste taga. Ettevõtlikkuse ideega tutvudes paelus eelkõige teadmiste, oskuste ja tegevuste seotus, kus teooria õppimisele või käsikäes sellega järgnes praktiline tegevus. Üks esimesi projektõppe tegevusi „Vana uues kuues” oli kooli vanale mööblile uue elu andmine, mille käigus arvutati pindade suurused, värvi kogused, koostati eelarve, joonistati kavandid ja koostöös viidi ka plaanid ellu. 

„Programm on minu meelest hetkel andnud koolile näo ja võimaluse eristuda, sellele lisandub järjest uusi aspekte ja tahke, millele esialgu ei osanudki vajalikku tähelepanu pöörata: lõiming ja õpiväljundite saavutamine projektõppe kaudu, koostöö teiste koolide ja kogukonnaga, võimalus laiemalt näha teiste kogemust - töövarjutamine ja vahetusprogrammid, moodne tehnoloogia õppimise teenistuses ja muu selline,“ selgitab Heidi Uustalu. „Oleme ettevõtlikkuse õppega sidunud õppetöö, mis muudab tunnid huvitavamaks nii õpilastele kui õpetajatele. Õpilastel ja eelkõige ka õpetajatel on paranenud koostööoskus, suurenenud meeskonnavaim. Iga järgmine projekt või tegevus on sisult ja planeerimiselt muutunud tugevamaks, eesmärgipärasemaks.“

12. klassi füüsikatund praktikuga


2. samm: Otsustamisjulgus + loomingulisus + vastutusvõime = ettevõtlikkus 

Miks peetakse Kiviõli keskkoolis ettevõtlikkuse arendamist üldse oluliseks? Selle võtavad Kiviõli kooli direktor ja õpetajad Helena Kibestu, Tiina Kilumets ja Pilvi Kuurmann kokku järgnevalt:

  • Elus hakkama saamiseks ei piisa ainult õpikuteadmistest, kõike eluks vajalikku ei ole võimalik nö ära õpetada, otsustamisjulgus tuleb otsustamise käigus ja loomingulisus loometöö kaudu. Neid oskusi ei ole võimalik saada õpikust selle kohta lugedes nii, et loeme läbi ja oleme loomingulised. 
  • Noorte ettevõtlikkus peaks aitama kasvada põlvkonnal, kes ei vaja ettehooldust, on uudishimulikud ja vastutustundlikud, oskavad võtta riske ja ei karda eksimist. Läbi eksimuste õpitakse. Koolis on võimalus läbida elus toimuvat läbi minitegevuste ehk reaalsete eluliste tegevuste nagu raamatupoe mäng, kohvikumäng. Õpilasi kaasatakse õppetöö planeerimisse, eesmärkide seadmisse ning antakse palju valikuvabadust, mis ühtlasi kasvatab vastutustunnet. Õppurid on kaasatud projektõppe planeerimisse, läbiviimisse ning hindamisse. Õpilaste omad algatused on suured ülekoolilised üritused nagu Kuldvillak õpetajatele, KOFF, öökoss, teater Noa, kogukonnale mõeldud kohalik telekanal KRR, aktiivne õpilasesindus, õpilaste enda käivitatud kooliraadio jne. Lisaks on igal kooliaastal üks suurprojekt, millesse on kaasatud kogu koolipere, kus õppimine on huvi-, mitte vanusepõhine ning mis on suunatud ka kogukonnale. Näiteks on toimunud “Keskajapäev”, “Unistuste Kiviõli” “Kohvikute päev õunapuupargis“.
  • Tänu ettevõtlikkusele arenevad julged noored inimesed, kes on tähelepanelikud enda ümber toimuva suhtes ning nähes probleeme, suudavad ise leida lahendusi ja oma (ning ka teiste) elu ja olu paremaks muuta. 
Kohvikute päeva planeerimine


3. samm: Kogu koolimaja kui kirev õpikeskkond

Ettevõtlikkuse koordinaatori sõnul on koolidirektori lemmiksõnad „lõiming“ ja „õppimise seotus eluga“.

Kiviõli koolis järgitakse õppurite ettevõtlikkuse arendamisel ühiselt mitmeid põhimõtteid:

  • Koostöö õpetajate ja õpilaste vahel on partnerlus, mitte alluvussuhted. Õppimine ei tähenda seda, et õpetaja õpetab ja õpilane õpib – õpitakse koos.
  • Probleem on väljakutse, mis annab võimaluse õppida ja õpetab valikute tegemist, vastutuse võtmist ja seda, et vigu ei karistata, vigadest tuleb õppida.
  • Koolielu on kirev ja põnev - palju erinevaid võimalusi ja tegevusi, iga päev toimub kuskil midagi. Lõimitud õppimisest on saanud koolikultuuri igapäevane osa.
  • Toetatakse nii õpetajate kui õpilaste algatusi, väärtustatakse eripära ja individuaalsust. Ka põhikooli loov- ja gümnaasiumi praktilised tööd on võimalus panustada koolielu põnevamaks muutmisesse (malematš, jalgpall, seiklusmängud jne).
  • Süsteemsus ja selle poole püüdlemine (iga õpilane saab erinevate ettevõtlike tegevuste kaudu eduelamuse).
  • Moodne tehnoloogia toetab õppimist väljaspool klassiruumi (tahvelarvutid, nutitelefonid, sülearvutikonteiner, kiire internet).
  • Kogu koolimajast on saanud õpikeskkond. 
Kooliraadio meeskond külas MyHits raadiot külastamas


4. samm – ettevõtlusteadmiste abil „käsi valgeks“ 

Et ettevõtlikud noored saaksid soovi korral oma ideed nö idanema panna, pööratakse koolis tähelepanu ka ettevõtlusteadmiste andmisele. Koolis on Junior Achievement´i majandus- ja ettevõtlusõpeprogrammid kõikides kooliastmetes. Näiteks sellel õppeaastal tegid 11. klassi õpilased õpilasfirma TAIMNE, kus müüsid koolis täistaimetoitu. Eelmisel õppeaastal toimus 9. klassi ajaloo ja majandusõppe raames läbi viidud muuseumiprojekt koostöös Vaivara muuseumiga. Põhikooli õpilaste nn purgiprojektist (küpsisesegu purgis) on saanud kooli meene. Samas peab tunnistama, et õpilasfirmadel on veel arenguruumi.

Ettevõtjaid kasutatakse partneritena õpetajale, kes oma valdkonna spetsialistina on vahel pädevam kui õpetaja koolist. Ettevõtjad on käinud rääkimas oma kogemustest, tööst, viinud läbi töötubasid (näiteks sellel aastal karjääripäeval ja teadlaste öö festivali, aga ka igapäevase koolielu raames).

5. samm: Ettevõtlikkus avaldub tasapisi läbi avatuse, enesekindluse, tegutsemistahte 

Õpetajate töö eripära on see, et muutusi nähakse reeglina väga pika aja pärast. „Võimalik, et 20 aasta pärast saame öelda, kas ja kui edukad oleme olnud. Samas näeme, et on kasvanud õpilaste soov ise midagi korda saata, ära teha. Nad on selleks võimelised ka minimaalse abiga või siis ka täiesti iseseisvalt. Suurepäraseks näiteks on värskelt käivitunud Kiviõli televisioon, telekanal KRR, mis on täiel määral noorte enda algatus ja teostus,“ räägib Heidi Uustalu uhkusenoodiga hääles.

„Õpilased soovivad ise korraldada üritusi, tegevuste käigus on omandatud erinevaid kogemusi. Noored on muutunud avatumaks ja enesekindlamaks, ei karda alustada ettevõtmisi, pakuvad erinevaid lahendusi, julgevad oma arvamust avaldada. Aastate pärast võiksid nad olla aktiivsed ühiskonna liikmed, kes ei virise, vaid tegutsevad!“ võtab direktor kokku teema, miks ettevõtlikkuse arendamine juba koolis tänapäeval aina olulisemat rolli mängib.

Artikkel on valminud koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu, mida rakendab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel.

kolmapäev, 14. juuni 2017

Õpilaste ettevõtlikkust tuleb märgata ja tunnustada

Konguta kooli õpetaja Pille Granovski kirjutab, et ettevõtlusõppe raames õpivad õpilased märkama probleemides takistuste asemel võimalusi.



Benjamin Franklin on öelnud: „Tell me and I forget, teach me and I may remember, involve me and I learn.” („Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan”).

Ettevõtlusõppel on minu arvates palju laiem tähendus kui esmapilgul hoomata võiks. Olen üsna tihti kokku puutunud arusaamaga, et ettevõtlusõppe ainus eesmärk on õpetada lastele rahatarkust ning arvepidamist. Ettevõtluse huviringis osalevate õpilaste vanemateltki on tulnud tagasisidet, et miks tegeletakse tunnis fantaseerimise, jutustamise ja mängimisega, sest peaks õpetama hoopiski rahaga ümberkäimist. Olen nõus, et rahatarkus on väga oluline, kuid hariduse kontekstis on ettevõtlusõppel palju sügavam ning laiem eesmärk. Õpilastes tuleb arendada ettevõtlikkust, loomingulisust, algatusvõimet, julgust, probleemide lahendamise oskust. Eesmärgiks on suurendada ühiskonnas ettevõtlike inimeste hulka ning tagada selliste isikuomaduste ja hoiakute kujundamine, mis aitavad kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada, ning selle kõrval arendada ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi.

Õpilaste loovuse ja kriitilise mõtlemise edendamiseks tuleb lahendada probleemülesandeid, eriti selliseid, mis on seotud päriseluga. Ettevõtlusõppes on hea võimalus arendada õpilastes oskust probleeme märgata ning tajuda neis peituvaid võimalusi. Õpilaste elu ei pea olema mugav, sest just ebamugavus ning kitsikus sunnivad mõtlema ning lahendusi, ka ootamatuid, leidma. Õpilastel peab olema võimalus eksida ning vigu teha. Õpilasi tuleb innustada mõtlema „raamidest välja”.

Igast lapsest ei saa ettevõtjat, kuid õpetajana on minu ülesanne püüelda selles suunas, et iga laps mõtleks ettevõtlikult ning oleks enesekindel, majanduslikult mõtlev ja algatusvõimeline. Üheks põnevamaks tegevuseks ettevõtlusõppe raames on minu õpilased hääletanud poe mängimise. Me teeme seda tihti ning väga erinevate klassidega. Minu arvates on see fundamentaalne tegevus, mis aitab õppida valikute tegemist, arendada majanduslikku mõtlemist, harjutada arvestavat ning viisakat käitumist, abi palumist, erinevates olukordades hakkama saamist, koostööd. Lisaks saab käsitleda reklaami mõju inimeste elule, juhtida tähelepanu globaalsetele probleemidele maailmas jne.

Oma ala spetsialistid on õpetaja partnerid koolis  

Poes käitumist ning hakkama saamist peegeldas hästi meie kooli projekt „Söönuks 1 euroga”, mille raames sõitsime Lõunakeskuse Maksimarketisse. Seal pidid õpilased ühe euro eest komplekteerima omale tervisliku lõunasöögi (ostma joogi, midagi soolast ning midagi magustoiduks). Projekt õpetas, et lastel on väga raske loobuda oma harjumuspärastest ja eelistatud toodetest, lisaks oli keeruline suhelda võõraste inimestega, sest ei julgetud abi paluda. Raskusi oli koostöös kaaslastega
ning ka kaalukaubaga, raskusi oli arvlemisel ja toidu tervislikkuse üle otsustamisel. Samas aga hindasid lapsed ja ka lapsevanemad seda projekti äärmiselt kõrgelt, sest pidasid projekti väga õpetlikuks ja kasulikuks.

Ettevõtlusõpet peaks õpetama koostöös ettevõtjatega ning oma ala spetsialistidega. Oleme oma koolis palju kasutanud „Tagasi kooli” algatuse võimalusi. Kahjuks on meie juurde jõudnud vaid kümme protsenti nendest, keda oleme kutsunud, kuid need, kes on meie küllakutsele vastanud, on tõeliselt inspireerivad inimesed. Ühe „Tagasi kooli” saadikuga õnnestus meil välja töötada projekt, kuidas 5. klassile investeerimist õpetada. Koostöö käigus valmis meie klassile virtuaalne investeerimise mäng: iga laps sai enda kontole 10 000 eurot ning sai ise osta ja müüa aktsiaid. Hinnad muutusid vastavalt börsile. Alguses tundus see teema nii lastele, lastevanematele kui ka minu kolleegidele ääretult keeruline ning arvati, et sellest ei tule midagi välja, sest õpilased on liiga noored. Kardeti, et idee realiseerumine ei ole jõukohane. Valmistasime aga väga põhjalikult ette, et õpilastele teemat ning termineid arusaadavalt selgitada, lisaks toimus projekti lõpus tõsine analüüs, kus selgitasime, mida me õppisime, mis läks hästi, mida teisiti teha.

Õpilastele oli sellest kogemusest väga palju kasu, sest nad õppisid eesmärke püstitama, plaane koostama, strateegiaid jälgima ning vastutust võtma. Sellest kogemusest õppisin mina õpetajana, et õpilastele pole vaja alati kõike liigselt lihtsustada. Tuleb rääkida asjadest nii, nagu on ning tagada neile isiklik kogemus teemaga.

Õpetatud abitus ei vii elus edasi

Olen oma töös jõudnud arusaamiseni, et õpetaja ei tohiks õpilaste eest ära teha seda, mida on õpilased võimelised ise tegema. Meie klassis on kõik klassikorralduslikud asjaajamised klassivanema ülesanded. Ta peab käima koolijuhatajaga kohtumas, vajadusel avaldusi kirjutama ning jälgima kodukorra reeglite täitmist. Meil on koolis mitmeid üritusi, mida peame korraldama. Lasen sellistel puhkudel õpilastel alati endil ideid genereerida ning mõelda, mida ja kuidas nad teha tahavad. Nii õpivad nad ideid genereerima, neid kaaslastele tutvustama ning ka ellu viima.

Õpilaste kaasamine koolikorraldusse on väga oluline, nende ideed ning lähenemine
võivad hämmastada. Näiteks mõtlesime õpilastega, kuidas saaks tunde huvitavamaks muuta. Õpilased leidsid, et õpetajad peaksid hakkama kasutama Minecrafti mängu õppevahendina. Mõeldud, tehtud! Mu 5. klassi õpilased lõid ise veebilehe ning tegid ise ka õppevideod, kuidas ja miks peaks seda strateegiamängu tundides kasutama!

Õpilaste ettevõtlikkust tuleb märgata ning seda ka tunnustada. Tuleb ette olukordi, kus ei ole parim mitte jäigalt ja jõuliselt tunni teemas püsimine, vaid otstarbekam on tegelda õpilaste mõtete ning tunnetega. Õpetaja peab olema raamidest vaba ning loominguliselt tähelepanelik ja julgustav. Õpetaja peab märkama!

Õppimisel ja õpetamisel pole piire, seda saab teha kõikjal ja igal ajal. Igast olukorrast on midagi õppida. Õpetaja ülesandeks on see „rosin” üles leida ja ettevõtlusõpe pakub selleks väga palju erisuguseid võimalusi.

Õpilased ajusid ründmas

Kooli olümpiamängud

Õpilased programmeerimas

Projektipäev Tagasi Kiviaega


Autor: Pille Granovski, Konguta kooli 6.klassi õpetaja, ettevõtlusõppe ja maailmahariduse koordinaator