reede, 14. oktoober 2016

Miniteaduskool: ehk kool koolis


Elva Gümnaasiumis alustas oktoobrist taas tööd Miniteaduskool - sellel aastal teistmoodi ja rohkemate õpilastega!

Tunnid toimuvad üks kord kuus ja on suunatud kõikidele 1.-3. klassi õpilastele. Loodusteaduslikke tunde viivad läbi keemiaõpetaja Kaja Kalmus´, füüsika- ja bioloogiaõpetaja Geil Siim ning füüsikaõpetaja Janno Mäeotsa. Miniteaduskooli raames selgitatakse õppeaasta jooksul välja kõige uudishimulikumad loodusteadlased - Väikesed Miniteadlased, kes saavad osaleda kevadel Elva Gümnaasiumi õpilaste Teadusfestivalil. 2. ja 3. klassidega plaanitakse kirjutada uurimistööd “Hullu Teadlase konverentsile” või konkureerida tehtud uurimistöödega õpilaste teadusajakirjas “Akadeemiake”.

Õppeaasta lõpeb kahepäevase Miniteaduslaagriga, kus saavad osaleda igast klassist õppeaasta jooksul silmapaistvad eriti aktiivsed Väikesed Miniteadlased, kellele on võimalus laagris veelgi suuremaid loodusteadmisi jagada ja nendega koos katsetada. Suvelaagris toimuvad erinevad õpitoad, esinevad huvitavad külalised ja õpilased saavad tutvustada omatehtud projekte.

Miniteaduskoolil valmib novembriks ka oma logo. Selleks on hetkel käimas logokonkurss http://www.elvag.edu.ee/miniteaduskool1/
Esimesel nädalal kohtusid juhendajad 2. klasside õpilastega. Õpetaja Janno juhendatud tunnis said lapsed teada, kuidas metsa eksinuna ennast võimalikult kergesti leitavaks muuta. Pärast õppefilmi vaatamist saadi teada, et oma asukohast märku andmiseks tuleks puhuda vilet. Kuna kellegi vilet kaasas ei olnud, siis tuli see ise valmistada plekkpurgist ja teine vile plastikust jämedast joogikõrrest. Õigeid lõikeid kõrre otsa tehes sai valmis madalat häält, pardi prääksumist, meenutav heli valmistamise masin. Selle tegemine õnnestus kõigil õpilastel ning hääl suudeti vilest ka välja puhuda.

Õpetaja Kaja juures said lapsed keemialaboris selga kitlid ja tegutsesid nagu noored teadlased. Nad uurisid läbi katse, mis värvidest koosnevad viltpliiatsi erinevad värvid. Eriti põnevaks osutus musta viltpliiatsi katse.

Õpetaja Geili tunnis said lapsed teada, kuidas teha vahet maol ja ussil, koos jõuti selgusele, et rästik tegelikult ei olegi uss. Seejärel asuti uurima staatilist elektrit, selleks lõikasid kõik väikesed teadlasehakatised siidipaberist isekujundatud ussi või mao, kes joogikõrre abil tantsu lööma hakkas. Palju rõõmu pakkus lastele ka staatilise elektri katsed õhupallidega. Lisaks teadmistele sai arendatud ka erinevaid oskusi. Selgus, et kääridega lõikamine võib olla väga vaevanõudev töö ning ka õhupalli täispuhumine ei olegi nii kerge, kui esmalt tundub. Kõige keerulisemaks osutus õhupallile sõlme peale sidumine. Kõik lapsed lubasid õpitud teadmisi ja oskusi ka kodus vanematele demonstreerida. Õpetaja Geili soovitus lapsevanematele - ostke koju õhupalle ja laske lastel kopsumahtu suurendada ning pallile sõlme tegemist harjutada. Kui need oskused on käpas, siis on oi kui palju põnevat ja harivat selle palliga teha!

Klassijuhatajate arvates olid Miniteaduskooli tunnid kolmele klassile hästi organiseeritud, samuti liikumine erinevate laborite vahel. Õpetajate selgitused olid eakohased ja arusaadavad. Õpilaste jaoks olid Miniteaduskooli kõik tunnid väga põnevad ja nad küsisid lahkudes, millal jälle saavad tulla.

Tekst: miniteaduskooli eestvedaja Evelin Toom
Pildid: Tarmo Post

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar