100 sõna #lemmikõpetaja kohta: ta hüppas rõõmust ja tantsis kükktantsu

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond ning Huvitava Kooli nõukoja liikmed on kirjutanud äsja möödunud õpetajate päeva puhul 100 sõna neile eriliselt meeldejääva õpetaja kohta. Miks oli just tema eriline? Mõtle selle peale. Aitäh, õpetaja, kes Sa oled inspireerinud, toetanud ja eeskujuks olnud. Head lugemist!
 

Koolivõrgu juht Kalle Küttis: Minu matemaatikaõpetaja Kohtla-Järve 1. Keskkoolis 5.-8.klassini oli õp.Vlassov. Ta oli värvikas Eestimaa venelane, kes rääkis perfektset eesti keelt ning oli võimeline peast lugema eesti ja vene keeles peaaegu poeeme. Saavutasin tema juures erilise soosingu, kui 5.klassis tõestasin tahvli peal talle teoreemi ARMASTUS ON VESI.
Käik selline:
Eeldus: Armastus
Väide: Armastus on vesi
Tõestus: Armastus on võõras keeles Amor. See on tagurpidi Roma. Roma on neegripoisi nimi. Neeger on tagurpidi regehn (väikese iluveaga), mis tõlkes on vihm ja vihm on varemtõestatu põhjal VESI.
M.O.T.T.
Ta hüppas rõõmust ja tantsis kükktantsu. Vot selline mees oli, oskas meid nakatada oma elurõõmuga, kuid vahel pani kogu klassile ühtesid. Tänu temale olen suhteliselt heade matemaatikaalaste pädevustega nagu praegu kombeks öelda on.

Ministeeriumi nõunik Piret Sapp: Õpetaja, kes minu ellusuhtumist kindlasti mõjutas, oli minu Paide 1. Keskkooli (praegu Paide Gümnaasium) põhikooli klassijuhataja Agnes Rei. Ta oli üsna karmi olemisega, kes sobis ideaalselt kantseldama spordiklassi, kus eriliseks väljakutseks püsimatud poisid. Kuna ta omas eelevalt kogemust õpetada ka ainult poisteklassi, siis sai poistega ideaalselt hakkama. Karmi olemisega õpetaja oli välimuselt väike, poisipeaga naine kes õpetas meile ka geograafiat. Ta oli ise hästi palju reisinud ja avas seda maailma ka meie jaoks huvitavate seiklusjuttudega. Ega meist keegi julgenud väga tema tunnis vastama minna, sest vastaja oli tahvli ees ikka täiega risttules.. Siiani on meeles see kuidas ta meid vastama kutsus: vastama tuleb (siis pikk paus, mille ajal suutis igaüks meist mõelda, et palun mitte mina) ja siis ta ütleski vastaja nime , kes tõusis aeglaselt ja kogu ülejäänud klassi läbis kergendusohe. Aga tema karm olek innustas kogu meie klassi geograafiat õppima.

Väljaspool klassitunde oli ta alati meie heaks sõbraks ja kaaslaseks, korraldades meile nii väljasõite kui klassiõhtuid. Tal oli eriline oskus panna meid tegutsema klassina kui ühte meeskonda. Ja kui mõnel õpilastest oli probleeme näiteks teiste õpetajatega, siis alati ta kuulas ära ka õpilase nägemuse ja vajadusel ka kaitses õpilast teise õpetaja ees. See oli selle aja (nõukogude aja lõpp) kohta ikka üsna erakordne.

Kahjuks on ta nüüd juba meie seast lahkunud. Tema matustel oli kohal peaaegu terve meie klass- seegi näitas, kui palju me oma õpetajast väga pidasime.

Ministeeriumi nõunik Jaak Anton: Minu lemmikõpetaja Pärnu Koidula koolis oli füüsikaõpetaja Lembit Pants. Esiteks oli ta oma valdkonna hea asjatundja ja suutis seetõttu selgitada igas ainelõigus olulist ning tuua meeldejäävaid praktilisi näiteid elust. Teiseks suutis ta klassis haarata erineval tasemel õpilasi andes tavaülesannetele lisaks ainest enam huvitatutele koduseks lahenduseks „parajaid pähkleid“, mida huviga järgmises tunnis koos õpikastega lahendas. Usinalt õpikust teema kohta vaid ajaloolise ülevaate selgeks saanuid „premeeris“ õpetaja Pants hinnanguga „täiesti rahuloldav“. Tema peamine väärtus õpilaste jaoks oli sisu, mitte vorm. Usun, et paljude jaoks suutis see õpetaja muuta füüsika millestki sellisest „mida elus nii-kui-nii vaja ei lähe“ millekski selliseks, mis on huvitav ja vajalik.