neljapäev, 31. märts 2016

Parimate praktikate päeval tuldi välja hariduspoliitilise manifestiga



Kas meie koolides tehakse vähe koostööd? Või tehakse vähe selleks, et olemasolevat koostööd avalikult välja tuua, teistega jagada, teistele tutvustada? Maria Jürimäe Tartu Ülikoolist kirjutab eile toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päevast, mis keskendus juba toimivate heade koostööformaatide teistele tutvustamisele.

Seekordne parimate praktikate päev lõppes ühise hariduspoliitilise manifesti sõnastamisega:
  • iga kool ja tihti ka iga õpetaja on omas „mullis“. Mida teha, et neid mulle katki teha, millist „nõela“ oleks vaja mullide purustamiseks?
  • avatust ja õpetajate ainemullist väljumist peab toetama riiklik õppekava. Kehtiva õppekava üldosa ning ainevaldkondade eesmärgid on väga hea. Sellega võikski piirduda. Matemaatika ainekavast võiks julgelt 1/3 välja visata (või 1/3 alles jätta) ja selle arvelt sisse tuua uued ained – nt geoloogia, robootika? Selline lähenemine lõpetaks vastuolu riiklike õppekavade ja ainekava vahel ning ka tasemetööde ja üldosa põhimõtete vahel (sellisel juhul ei tohi  eksam / tasemetöö sisalda 90 % drillitavaid tüüpülesandeid).
  • tasemetööd võiksid olla vabatahtlikud mitte koolide võrdlemiseks-reastamiseks, vaid selleks, et kool ja õpetaja saaksid infot selle kohta, mis on nende tugevused ja nõrkused, et edaspidi paremini õpetada. Tasemetööde üks esmaseid eesmärke, mis oli õppekavas uute õpetamisviiside propageerimine, on täna kadunud.
  • õpikute ja töövihikute peale raha kulutamise (või mitte kulutamise) otsustaks kool – selle raha võiks suunata pigem internetiühendusele, mis peaks olema seadusega igale koolile ette nähtud, õpetajate täiendõppele/ enesearendamisele jms. Õppeprotsess ei tohiks olla õpikukeskne.
Päev algas ettekannetega, kus esinesid Noored Kooli, Vääna Mõisakooli ja TÜ haridusuuenduskeskuse esindajad.

Kristi Klaasmägi, SA Noored Kooli tegevjuht, toonitas oma ettekandes, et eesmärkide võimalikult selge kokkuleppimine on oluline, sest aitab ennetada nende „tõlkes kaduma minemise“ ning hoiab ära vahendi eesmärgist tähtsamaks muutumise. Ta tõi näite koolist, mille õpetajad ja juht samu tegevusi erinevalt tõlgendasid ja erinevate eesmärkidega seostasid – kas testida tuleb õppimise toetamiseks, et aru saada, millest õppijad on juba aru saadud ja millest veel mitte või selleks, et õppijad omandaksid spetsiifilise testisooritamise oskuse, sest just see oskus on edasises (haridus)elus väga oluline?

Gled-Airiin Saarso tutvustas Vääna Mõisakooli kogemust kogukonna mootorina. Vääna Mõisakool tegutseb õppiva kogukonnana, mis koondab õpilasi, nende vanemaid, õpetajaid, koolijuhte, vilistlasi, kohalikke ettevõtteid jt. Selgus, et paljude Väänas toimuvate põnevate algatuste keskmes on just kool. Kooli saab teha suuremaks kogukonna võimalusi kasutades, kui mõelda näiteks, missugused õppimise võimalused asuvad koolist 5 km raadiuses? Kas oleme oma lähiümbrust ja -kogukonda kooli õppekäikudesse kaasanud?

Katri Lamesoo Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskusest tutvustas õpilaste arvamusi valikainete valiku tegeliku võimaluse kohta gümnaasiumis. Oluline on teadvustada, MIKS valikaineid ikkagi vaja on. Kahjuks suur hulk õpilasi ja õpetajaid valikainete eesmärki veel kuigivõrd ei teadvusta. Õnneks on valikute tegemine õpitav oskus ja just valikained on üheks võimaluseks õppijates selle oskuse arengut toetada.

Põnevaid koostööformaate tutvustati erinevates töötubades

 

Töötuba „Minu kasu + sinu kasu = huvitav õppetegevus“

Kiviõli I Keskkool tutvustas oma töötoas võimalusi, mida pakub koostöö lähiümbruse ettevõtetega. Koostöö Ida-Viru Ettevõtluskeskusega annab majandusõppele praktilise võimaluse osaleda tootedisaini protsessis. Vaivara muuseumiga koos tegutsedes saavad õppijad kogemuse ajaloo suuliste allikate kogumises ja muuseumitöös. Õpilased saavad sügavama pildi kodukoha ajaloost, tekib või süveneb huvi mineviku ja kodukoha kultuuri vastu ning arenevad ka üldpädevused (koos)töö- ja  esinemisoskus.

Koostöös seiklusturismikeskusega on valminud kehalist kasvatust ja loodusaineid lõimiv õppeprogramm, „Lapsed mäkke“. Programmi käigus saab liikuda (mäesuusatamine ja lumelauasõit) ja ka keskkonnateadlikkust kujundada ning väärtustada. Lahendatavad ülesanded seostuvad loodusõpetuse-keskkonnateadlikkusega, matemaatikaga (toodud on ka näiteid erinevate ühikute – m3, m2 ja tonn – kohta reaalses elus). Nt töölehtedel esinev mõiste hüdrokülv oli õpilaste ja ka paljude töötoas osalejate jaoks uus ja põnev. Füüsika- ja geograafiaõpetaja ühistööna valmis programmi jaoks spetsiaalne ülesannete kogu, mille hulgast saab teha valikuid vastavalt õppijate vanusele, sest ülesandeid sai valmis plaanitud 1,5 tunni asemel palju enam. Ülesannete seas on nt samakõrguskaardi lugemisoskus – õppijatele on antud mäe kaart ning selle alusel tuleb otsustada, millisesse kohta mäel tasuks teha uus suusanõlv. Ülesannete seas on ka neid, mis seostuvad füüsikaga, nt– energia kulutamine treppidel ja mäel ning selle juurde saamine programmi käigus pakutavast šokolaadist.

Töötuba „Kogu linn koos“ tõi Tartusse põneva koostööseltskonna Haapsalust

Töötoa ettevalmistajate seas olid Haapsalu Linna Algkooli direktor Malle Õiglas, Haapsalu Nikolai Kooli direktor Aive Saadjärv, Haapsalu Põhikooli arendusjuht Kristi Karm ja Marit Sillat Haapsalu Kutsehariduskeskusest. Tutvustati linna haridusasutuste koostöös sündinud projektipäeva, milles erinevate koolide õpilased osalesid teiste koolide poolt pakutavates mitmesugustes põnevates töötubades. Tingimus oli, et igast klassist läheks ühte töötuppa maksimaalselt kaks õpilast– eesmärgiga  õppida lävima ka eakaaslastega teistest koolidest. Võrgustikku on lisaks koolidele kaasatud ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Haapsalu spordibaasid. Kõige keerukam töö sellise projekti puhul on logistika. Suur hulk õpilasi koolis vastu võtta ja mõistlikult töötubadesse jagada pole tegelikult keeruline, ent see nõuab palju planeerimist.

Haapsalu töötoas osalenud lahendasid grupitöö teemal: Milline näeks välja teie rühma projektipäev: millised vanuserühmad oleksid kaasatud, milliseid ained, väärtused, üldpädevused leiaksid rakendust, millised võiksid olla projektipäeva töötoad, kuidas neid läbi viia, keda kaasata, kuidas teha kokkuvõtteid. Üheskoos sündis mitmeid häid ideid, nt Tartus kaasata Kunstikool ja Rajaleidja keskus. Töötoas osalejad tõid kaasa ka enda koolide sarnaseid kogemusi. Näiteks Puhja koolis toimib juba kolmandat aastat karjääripäev, kus esinevad lisaks erinevate elukutsete esindajatele ka erinevate elustiilide harrastajad. Sarnane traditsioon on ka Tartu Kesklinna koolis.

Tartu Ülikooli ja Hiiumaa ühistöögrupp pakkus välja mereteemalise maastikumängu III kooliastmele, mille eesmärk oleks tiimidena kogu Hiiumaa läbi käia – konkreetsed majakad, muuseumid, sadamahooned jms paigad, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta. Kõik töötubade läbiviijad peaksid olema, nn „päris inimesed väljastpoolt kooli“ ehk hariduse sõbrad. Mängu läbimisel saaks terviklikuma pildi Hiiumaast – meri toidu andjana ja kalandus, merepiir ja selle kaitsmine, turism, meri ja sport (ujumine, purjetamine jm), (pärimus)kultuur ja hiiukeelsed merelood ja laulud, meremaal, veeohutus, ohustatud liikide kaitse jne.

Projekti tutvustamise käigus tekkis ka selle edasiarendamise idee – kõigi teiste maakondade koolid, kes tulevad Hiiumaale, võiksid samuti neid „kontrollpunkte“ läbida, töölehti täita nt QR koodide abil. Programmi võiksid koos oma õpilastega läbida ka õpetajad, kes saavad omandatud teadmisi-oskusi-ideid hiljem ainetundides kasutada. Töötoa grupitöö tulemused olid sedavõrd inspireerivad, et tõenäoliselt ei jää need ainult ideedeks.

Töötuba „Õpetaja kaasamine õppimisse“

Erli Aasamets tutvustas, kuidas  Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis  toetatakse õpetajate arenguid pedagoogide atesteerimiselt kaasaegse õpetaja kutsestandardi nõuete täitmise suunas; mille poolest erinevad koolitused enesetäiendamisest ja analüüs reflektsioonist. Selleks, et õpetajate eneseanalüüs poleks „copy-paste“, loeb kooli juhtkond esitatud materjalid mõttega läbi, süveneb ja esitab isiklikke küsimusi jne. Õpetajad ootavad võimalikult kiiret tagasisidet ja koolijuht seda neile ka pakub, isegi kui see nõuab tegutsemist hilisõhtul.

Väga põnevad olid 132 õpetaja ühistöös kujunenud vastastikused vaatluspäevad „Praktikult praktikule: õpetaja töövarjupäev“. Aasamets rääkis, et Kilingi-Nõmme õpetajatel on olnud võimalik olla töövarjuks teistes koolides, mille üks valikukriteeriume oli ka mõnus asukoht – Virumaa, Võrumaa, Läänemaa, Saaremaa. Pakett oli terviklik – õpetaja ei pidanud kooli sõitma hommikul vara ja seal väsinuna tegutsema, asukohas oli meeldiv öömaja. Umbes iga neljas kool oli nõus selle tööformaadiga ja paljud koolid  on juba kokku leppinud ka vastukülaskäigu Kilingi-Nõmmele. Selline professionaalse arengu toetamise võimalus pole kulukas ja  Aasametsa sõnul maksab pole selline töövarjupäev kallim kui mõni koolituspäev.

Õpetaja saab näha teist kooli „seestpoolt“, olla „teise õpetaja kingades“ ja õppida kaaslase (kolleegi) hindamise kaudu ka enesehindamist – kujundava hindamise printsiip, et teiste vigu on lihtsam märgata ja analüüsida kui enda omi, ei kehti üksnes õpilaste, vaid ka õpetajate puhul.

Juhtkonnale annab selline „varjutamine“ võimaluse (ja vajaduse) välja töötada tunnivaatluse formaadid, otsida seoseid õpetajate enesearengu ja kutsestandardi vahel. Sellise töökorralduse puhul tuleb juhtkonnal ümber mõtestada ka õpetajate töökoormus, küsides: mis on ikkagi õpetaja töö sisuks? Kas ainult kontakttunnid või ka muu, nt aeg ühiseks kavandamiseks, kolleegide tundide vaatlusteks, erialakirjandusega tutvumine ja selle kolleegidele tutvustamine? Kilingi-Nõmme kool väärtustab õpetajate individuaalseid pädevusi ja eripärasid. Igaühele leidub just talle sobiv panustamisvõimalus – mõni õpetaja on loova mõttelennuga ja osava sulega projektikirjutaja, teine hea administraator, kolmas täpne ja tähelepanelik kontrollija.

Erli Aasamets loetles veel terve rea põnevaid võimalusi, mida saab kasutada õpetajate professionaalse arengu toetamiseks:
  • Majasisene töövarjuks olemine
  • Õpetajale: anda igas kooliastmes üks tund
  • Õpetajale: õpetada igas kooliastmes üks nädal
  • Lõimingupäev – õpetajad väikestes interdistsiplinaarsetes meeskondades
  • Loositud koolipäev harjutamaks erinevate situatsioonidega toimetulekut ja muutuste juhtimist (õpetajal tuleb täiesti suvaline tund anda, milline, see selgub loosiga)
  • Õppematerjalideta tund, et harjutada pädevuste ja väljundipõhist õpet
  • Kooliastmete-ülese klassiga koolipäev (nt õpivad mingit teemat koos 1., 4. ja 8. klassi lapsed)
  • Õpetajavahetus teise kooliga
  • Õpetaja aine konsultatsiooni annab teine õpetaja
  • Kogumik „märgatud ja jagatud“ – kogemuste kogumik, millesse iga õpetaja kirjutab paari aasta jooksul artikli kas oma uutest avastustest või sellest, mida mujalt juurde õppinud on
  • „Suurem pilt“ (Big Picture) metoodika – kogukonnaga rollide vahetamise päev – vallavanem annab nt ühiskonnaõpetuse tunde ja ühiskonnaõpetuse õpetaja on vallavanem.
Töötuba „Kas prääniku või piitsaga? – selles on küsimus“

Konguta Kooli direktor Liina Tamm jagas kogemusi ja mõtteid kahe eriilmelise asutuse (lasteaia ja algkooli) ühendamise kogemustest. Vastavalt osalejate huvidele pöörati rohkem tähelepanu just teatud teemadele. Esineja rõhutas, et oluline on kolleegide tundide külastamine ja avatud õhkkond. Suhtluseks kasutatakse liste, ning need pole üksnes pedagoogidele – kaasatud on ka tehniline personal.

Konguta kool on tuntud mitmete põnevate digialgatuste poolest. Digipöörde tutvustamiseks tehakse Kongutal koolitusi mitte üksnes pedagoogilisele personalile, üks digikoolitus aastas on kohustuslik kõigile kooli töötajatele ka nt koristajatele – kui aastaks 2020 on sihiks kõigi eestlaste digikirjaoskus, siis Konguta kool aitab sellele kaasa. Igal töötajal on võimalus ja samas ka kohustus osaleda aastas vähemalt ühel konverentsil. See annab kogemusi, võimalusi ennast teistega võrrelda, pärast jagatakse konverentsil õpitut ka kolleegidega – nii koolist, lasteaiast kui ka tehnilise personaliga. Nii saavad kooli õpetajad infot põnevate tegemiste kohta alushariduses ja vastupidi ning kogu personal saab infot omakorda laiemalt jagada (nt koristajad on sageli väga jutukad ja nii levib info kogukonnas laiemalt). Ka täiskasvanud õppija nädalalal saab kogu kooli personal valida väga erinevaid põnevaid koolitusi – nt hammaste eest hoolitsemine, rätinuku valmistamine vms. Õpetajate enesearengu toetamiseks on kokku lepitud, et kui keegi loeb mõnd raamatut, (teadus)artiklit vms, võtab ta selle ka kirjalikult kokku ning see avaldatakse „kolleegilt kolleegile“ raamatus, valminud on juba 4 kogumikku. Nii on teada ka seda, millise kolleegi poole pöörduda, kui mingist küsimusest on soov rohkem tead saada.

Konguta väärtustab igakülgset arengut. Kooli õpetajate toas on graafik, kuhu pannakse kirja „liikumistäppidena“ pooltunnid keha ja tervise jaoks (igaüks märgib need täppidena ära). Samas saab I klassi laps teha „teadustööd“ neid täppe kokku lugedes ja erinevate õpetajate kehalist aktiivsust võrreldes. Iga laps alates I klassist teeb korra aastas „teadustöö“. Toimuvad pidulikud „teaduskonverentsid“, mil tulemusi vanematele tutvustatakse. Iga laps valib teema (neid on ümberringi palju, nt saab vaadata, mis mahlu sööklast valitakse, kes milliseid raamatuid loeb vms) ja juhendjaja-õpetaja. Töö tegemiseks on vaja õppida aega planeerima. Vanematega jagatakse tulemusi, varem kokkulepitud nõuded – nt et peab olema vähemalt üks pilt, formaat, viitamine, kasutatud allikate loend (sedagi nõutakse alates esimesest klassist).

Töötuba „Aineülese õppekava koostamine põhikooli I-II kooliastmes“

Tallinna Inglise Kolledži algklasside programmi koordinaator Marja Popov ja direktor Toomas Kruusimägi tutvustasid TIK kogemusi: moodulõppekava, mille osad on uurimisteema, võtmemõisted, oskused/suhtumine, teadmised ja tegevus. Kool on otsinud võimalusi, kuidas kooli õppekavas siduda meie riiklik õppekava IB õppekava printsiipidega.  Kooli õppekvas on kirjeldatud kuus valdkonda, millega tegeldakse kõigis I ja II kooliastme klassides kindlal ajaperioodil, samade valdkondadega aasta-aastalt üha süvenenumalt. Erinevate katusteemade alla tuuakse erinevate ainevaldkondade olulised sisud. Näiteks tegeldakse teatud ajaperioodi jooksul organismide rühmad ja kooseluga, õppe keskne idee on, et kõik elusorganismid on üksteisega seotud ja nende püsimine sõltub üksteisest. Õppekavas on kirjeldatud õppija põhijooned: laialdaste teadmistega, uuriv, samuti on toodud peamised võtmesõnad: vorm, seos, muutus. Kuidas see kõik riiklikus õppekavas esitatud õppeainetega seostub, seda kavandavad õpetajad ise õppijaid kaasates. Selline kooli õppekava koostamise protsess on loov, võimaldab nii õpetajatel kui lastel luua ise õpitavale tähendusi. Õppijale pakutakse võimalusi aktiivselt osalemiseks, uurimuseks, avastamiseks. Senine kogemus näitab, et nii õppides on lastel ka neljandas klassis alles õpihuvi, soov maailmast rohkem teada saada, ning nende silmad säravad.

Töötuba „Kes valib? Kuidas valib? Mida valib?“


Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk tõi näiteid õppe kavandamisest viisil, mis on väärtuspõhine ja võimaldab kõigile osalejatele – nii õppijatele kui ka õpetajatele – praktilise demokraatia kogemusi. Koolijuht rõhutas strateegilise planeerimise olulisust: kui on paigas alusväärtused, üldised eesmärgid, kooli väärtused, siis nendest printsiipidest lähtuvalt saab palju lihtsamalt jõuda oma valikainete süsteemini.

Kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava pakub koolile palju vabadusi. Ehkki kursuste loend on ette antud, võib kool neid ka omavahel kombineerida, täiendada ja muuta. Gümnaasiumiõpilane võib valida ühe konkreetse õppekava või teha samm-sammult valikuid igal aastal. Viljandi on läinud kuue õppekava teed – nii saab õppija juba suunavalikul mõelda ja teha teadliku valiku. Õppekava suundade tutvustused on koostatud nii, et õppija saaks ülevaate sellest, millises valdkonnas tegutsemiseks just see õppekava hea on. Õppekava saab õpilane soovi korral ka vahetada – esimesel, aga ka teisel aastal. Tähtis on ka terminoloogia – et õppijad saaksid aru, mida ja mis tingimustel neil on võimalik valida.

Ülle Luisk ütles, et „miljon miksi“ peab koguaeg õhus olema. Koostööoskus õpilastel areneb, kui nad näevad õpetajaid koostöiselt tegutsemas. Kooli vaimne keskkond algab juhtkonnast, kui nemad soosivad avatust, koostööd, initsiatiivi, siis saabki see osaks koolikultuurist. Kellel on idee, see kutsubki kokku kaaslased (töögrupi) olgu algatajaks siis õpetaja või õpilane.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar