reede, 19. veebruar 2016

Kuidas klassi ees ellu jääda ehk Tagasi Kooli lood

Swedbanki töötajatest nii mõnedki on aastate jooksul leidnud tee tagasi kooli. Nüüd jagavad nad oma kogemusi ja emotsioone, aga ka nõuandeid, kuidas klassi ees hakkama saada ja mida tunnis ette võtta.  

Kogemus Nõmme Gümnaasiumist
     Mihkel Hollo, projektijuht ettevõtete panganduse divisjonist

Esialgu ma ise kooli tagasi ei kippunud, aga kuna olen väga nigel ”ei” ütleja, siis lubasin kolleegi, kes ise pidevalt koolis tunde annab, komandeeringu ajal asendama minna. Olen seda nüüd kolmel korral teinud

Kooliks oli Nõmme Gümnaasium ja tegu oli gümnaasiumiklassiga – see tegi minu jaoks asja lihtsamaks, sest olin kuulnud, et kõige keerulisem vanuserühm on põhikool.

Õnneks ei olnud mul konkreetset teemat ees – sain rääkida seda, mida ise õigeks pidasin. Ja kuna monoloogid mulle ei istu, tegin paar meeskonnakoolitustelt tuttavat mängu. Teemasid oli kaks:

a) otsustamine (otsuste kvaliteet grupis vs individuaalselt)

b) läbirääkimised (win-win lahenduste leidmise praktika) 


Peab ütlema, et mängude tulemus oli isegi parem, kui olen näinud pangas keskastmejuhtide juures sama rühmaülesande puhul. Teravaid pliiatseid on ikka igas klassis paar-kolm tükki. Kui nendega kontakti saad, siis on klass ”käes”.

Soovitan tagasi kooli minnes silmas pidada:


• Esimene reegel: 45 minutit on ÄÄRMISELT lühike aeg! Planeeri iga minut, sest tund pole mingi koosolek, mis võib 5 minutit ajast üle minna ja kus rääkimata teemad saad hiljem meiliga järgi saata. Meenutus kooliajast vene keele tunnist – kui oli oodata kontrolltööd, siis kõige osavama suuvärgiga klassivend üritas õpetajaga mingil intrigeerival teemal vestlust alustada. Vahel see õnnestus ja enne, kui keegi arugi sai, oli tund läbi!

• Teine reegel: kui midagi tähtsat tahvlile kirjutad ja näed, et keegi seda vihikusse maha ei kirjuta, ära muretse – tavaliselt on see juba ammu õpilaste telefoni salvestatud..

• Kolmas reegel: võta vabalt
   
 Ma läheks uuesti!

                                                      Miks jälle tagasi kooli? 
               Liilia Mesila, Kärdla ja Orissaare kontorite juhataja


Miks „Tagasi Kooliga“ tagasi kooli? Oleks justkui piisavalt oma eluajast seal veetnud! Ilmselt oli siiski sügaval südames mingi pitsitus alles, mis jäi, kui otsustasin omal ajal „Peda“ asemel hoopis Inglismaale minna. Pean tunnistama, et osa minust siiani kaalub väljamaale minemise otsust. Enda arvates oleksin tänapäeval päris talutav õpetaja! Vaatamata nendele uitmõtetele mulle siiski meeldib mu töö väga ja selle asemel, et olla ainult õpetaja, saan meelepäraselt teha kahte asja koos: töötada koos huvitavate inimestega ning enda soovil veeta aastas ka mõned tunnid koos uudishimulike ja vahvate koolilastega. Tõepoolest, populaarne mõte „Tagasi Kooli“ ettevõtmise mõte on anda midagi ühiskonnale tagasi, kuid olgem ausad, kõik kes me seal käime, kindlasti saame koolidest enam, kui ise tagasi anname.

Juba paar tundi koos lastega arutelda pelgalt, kuidas rahaga ümber käia ja mida raha eest täpselt ikkagi osta ei saa, annab edasiviivat energiat päris mitmeks nädalaks. Nende siirusest, väikestest-suurtest muredest ja piirideta mõtlemisest on väga suur kasu. Need väikesed inimesed tuletavad meelde, et tihti kipume enda töös ette tulevaid probleeme lahendama klapid peas. Kui aga need klapid ära võtta, on kogu ilm lahendusi täis. Viimati näiteks õppisin, et raha eest ei saa mõtteid osta, aga kui lähed ja ostad pileti loomaaeda ja vaatad seal näiteks elevanti või ahvi, siis hakkavad mõtted peas juba ise keerlema. Võta näpust, on see siis kaudselt ikkagi mõtete ostmine või ei…Ja nii arutlesid 2. klassi lapsed!

Minu soovitus neile, kes veel „Tagasi Kooli“ raames tagasi kooli (kasvõi enda vanasse kooli) jõudnud ei ole: võtke see teekond kindlasti ette ja see saab olema aasta üks parimaid otsuseid, mida vastu võtnud olete. 


Viimsi Kool: 5 oktoober ühiskonna õpetus: Kohanemine uue riigiga 
Eric Reppo, arendusjuht, Group Finance, Group Risk and Treasury Division

Mina käisin Viimsi koolis 5. oktoobril. Minu poeg ja tütar käivad seal koolis. Mul oli kaks tundi: 9a ja 9d ühiskonna õpetus. Lapsed olid suured (ca 16 aastased). 


Minu teema oli kohanemine uue riigiga. Minu vanemad olid sõjapõgenikud ja pidid kohanema Kanadaga. Mina kolisin Eestisse tagasi ja pidin kohanema siinse eluga. Rääkisin tudengitele enda ja oma vanemate kogemustest. Fookus oli just minu kogemusel, sest rääkisin, et kõik kodanikud mõjutavad seda, kuhu eesti riik liigub. Ei tohi lasta ennast igaühel mõjutada . Tuleb kaitsta enda enda põhiväärtusi. Teema oli tõsine aga nalja sai ka.

Õppisin, et 16-aastased on väga iseseisvad ja nad proovisid mulle kohta kätte näidata. Sain hakkama, aga kui oleks iga päev õpetaja siis põleksin ilmselt läbi.


10 nõuannet rahast ehk kuidas ja miks sai minust külalisõpetaja 
 Eilike Maarand, Põhja regiooni ärikliendihaldur, töökeskkonnavolinik 

Juba väikesest peale on mul olnud soov esineda, aga seda on seganud lavahirm: sõnad lähevad sassi, lõug väriseb, käed higistavad. Minu ema ütles ikka, et oma hirmudele tuleb vastu astuda ja harjutamine teeb meistriks. Kui ma tulin 2009a tagasi lapsehoolduspuhkuselt, olin täis energiat ja vajasin uusi väljakutseid. Otsustasin ennast proovile panna külalisõpetajana. 
Mäletan oma esimest tundi hästi. Rääkisin esimesele klassile 10-stnõuandest seoses rahaga. Käed higistasid, lõug värises. Mõtlesin, et kas tulen toime piiratud ajaga ega ma liiga raskete sõnadega ei räägi, kas nad saavad ikka aru, mida ma räägin. Kui tunni lõpus tulid õpilased minu juurde ja soovisid mind kallistada, siis tahtsid pisarad silma tulla. Hinges oli tunne- jess, sain hakkama! Järgmised korrad tundsin ennast juba palju kindlamalt. Ja sellest ajast peale olen käinud igal aastal tunde andmas, ennast proovile panemas. Ja see õnnetunne, et saan hakkama, see on igakord sama tugev nagu esimesel korral.

                                     Soovisin noortega suhelda


 Mari Hindov, turundusspetsialist, eraisikute turundus

Läksin Tagasi Kooli tunde andma, sest kohe kui panka kliendinõustajaks kaks aastat tagasi, siis soovisin rohkem tegeleda noortega. Endal on veel meeles, kuidas nooremana ei tahtnud väga hea meelega panka minna, sest see tundus alati hästi ametlik ja konservatiivne ja mõtlesin, et minu küsimused on ilmselt tobedad.. Tegelikult see ei ole üldse nii. Tagasi Kooli on just see koht, kus saab noortele näidata, et pank on tegelikult tore ja sõbralik koht, kus mitte ükski küsimus ei ole tobe ja kuhu võib oma murede ja rõõmudega tulla.

Õppisin seda, et klassi ees tundi anda ei olegi nii lihtne, kui alguses tundub :D Tahtsime teha tunni pigem sellise vaba arutelu teemalise, aga õpilased kippusid ikka olema kinni kooli reeglites ja neid vabamalt mõtlema panna oli küllaltki väljakutsuv.

Rääkisin igapäevapangandusest ehk koolikaardist kuni esimese suurema ostuni. Sellest,kuidas raha koguda, miks on vaja kindlustada, kas võtta ja kuidas võtta õppelaenu, mis on ISIC, kooli- ja noortekaart. Samuti ka ülikooliajast ja töötamiseste pangas. Julgustasime noori panka tulema!
 

                              Kooli, kooli! Ikka Tagasi Kooli! 

                           Siiri Villberg, Lõuna regiooni asedirektor

Tagasi Kooli õpetajaks olen käinud selle toreda ettevõtmise algusest peale. Miks ma seda teen, pole endalt küsinudki:). See idee tundus lihtsalt nii tore ja üllas. Mäletan oma õpingutest, et koolihariduses oleks võinud palju muudki olla, et üldse oma isiklikus elus paremini hakkama saada. Sain aru, et nüüd avaneb mul see võimalus – noortele inimestele õigel ajal nõu anda, kuidas rahadega ümber käia ja mõningad mõtted kaasa anda, kui ees seisab esimesele töökohale minek. Pensioniiga on küll „valgusaastate taga“, aga sihtide paika panek algab just koos täiskasvanuks saamisega. Just sellised teemad on olnud mu leivanumbriteks mõned aastad. Täna näen, et digiajastu matab meid enda alla ja kindlasti on vaja noori just selles osas harida.

Niipalju, kui sellesse tegevusse olen energiat andnud, samapalju kuubis olen ka tagasi saanud. Noored on sellises koolitunnis väga avatud jahead kuulajad.

Selge on see, et esimestesse tundidesse minnes hääl värises ning kleidisaba võbeles, aga see möödus üsna kiiresti. Esinemist olen õppinud heade kolleegide pealt. Olen käinud ka meie firmasisesel esinemiskoolitusel, kus koolitatavate oskused pani proovile Gunnar Toomemets. Usun, et ta on pangas paljudele eeskujuks, sealhulgas ka minule.

Kõikidele kolleegidele pangas soovitan positiivse energialaksu saamiseks teekond Tagasi Kooli läbi käia.
 

                              Koolikogemused Türilt 2013-2015 

 Carmen Soomer – Põhja-regiooni ärikliendisuhe suurkliendihaldur
 
Mina läksin tagasi kooli 2013. aastal ja siis mitte enam laua taha õpetajat kuulama, vaid tahvli ette suhtlema. Just suhtlema, sest minu eesmärgiks pole olnud „kuiva ja tähtsa“ monoloogi pidamine klassi ees, vaid õpilaste kaasamine tundi ja teemasse. Muidugi on selle kaasatusega läinud nii ja naa...

Kõige agaramad vestluskaaslased olid Türi Põhikooli algklasside õpilased, nende innukus jagada valimatult oma teadmisi ja kogemusi ning lõbus meel olid nii köitvad, et isegi täna tuleb neid tunde meenutades naeratus suule. Nendele sai rahamaailma tutvustatud mängeldes, kõige populaarsemaks oli võimalus tutvuda erinevate rahatähtedega ultraviolettlambi all. Oh seda sädistamist, kui kupüüride saladused välja ilmusid.

Kõige arendavamad tunnid minu jaoks toimusid Türi Ühisgümnaasiumis abiturientidele. Teemade hulk oli lai, alates raha ajaloost lõpetades pensionigaga. Infot oli seega nende jaoks palju, kuid õpilased mõtlesid kaasa ja arutlesid teemade üle lõpuni. Nende mõtted ja väärtused olid peaasjalikult täiskasvanutele sarnased. Neil oli kogemusi rahamaailmas hulgaliselt. Ning loomulikult ei puudunud vestlusest ka peen huumor.


Koolidesse tagasi olen jõudnud tänu aktiivsetele õpetajatele. Olen neile südamest tänulik, sest tänu neile olen „nuusutanud“ ka koolielu teist poolt ning tundnud seda vastutust, millega nemad igapäevaselt kokku puutuvad. Sain aru, kui raske on kogu tunni ettevalmistamise ja läbiviimise protsess ning lapsevanemana tunnen suurt rahulolu, et minu laste eest koolis nii hästi hoolitsetakse.

Kaasa aga olen saanud teadmise, et raha on enamuse noorte jaoks midagi nii loomulikku, et igapäevaselt sellele ei mõelda. Leidus üksikuid, kes planeerisid ning kogusid raha suuremate ostude jaoks, enamus aga lootis vanemate (sh vanavanemate) peale. Pension ja investeerimine on noorte jaoks veel kauge tulevik, mille pärast ei ole täna tarvis veel muretseda. Küll aga pani nii mõnegi korraks mõtlema eluline näide säästmisest (kraanivesi vs poest ostetud pudelivesi), kuid ühe aasta pikkune ajaline perspektiiv tundus ikkagi nii pikk.


Kivimäe Põhikool 7. klasside matemaatika tund 
Kristiina Bezus – nõustamiskeskuse teenindusspetsialist
 
Minu Tagasi Kooli mineku algatajaks oli hea kolleeg Mari Hindov. Ta oli otsustanud minna oma vanasse kooli tundi andma ning otsis seltsilist. Koos on ikka kindlam. Kooliks oli Kivimäe Põhikool, kus Mari õppinud oli. Meil oli jube ärevus sees, me ei teadnud, mida oodata ning kuidas lapsed meid vastu võtavad. Tegelikkuses ei olnud vaja pabistada --lapsed olid väga toredad! :) Koolitundund kulges huvitavalt, saime palju abi nii õpilastelt kui ka õpetajalt, kes aitasid oma küsimuste ja huviga. Tunnis arutasime üleüldiselt millega tegeleme ning mis on Swedbank. Millega meie tööandja tegeleb ning miks on elus matemaatika tähtis. Tore oli näha, kuidas lapsed huvi tundsid ning küsimusi esitasid.

Kindlasti lähen veel kooli, et veeta paar tundi koos lastega ja jagada nendega oma teadmisi. Väga vahva on sellisel moel anda omalt poolt anda midagi ühiskonnale.

teisipäev, 16. veebruar 2016

Mine tagasi kooli!

Tagasi Kooli nädalal 15.-19. veebruarini kutsume kõiki Eesti inimesi liituma külalisõpetajate võrgustikuga. Palume ka teie organisatsiooni liikmeid kaasa lööma. 

Külalisõpetajaks on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ja kogemusi õpilastega jagada. Külalistunni teemat valides soovitame mõelda, mida on elu, töö, lugemine või reisimine teile õpetanud ja keskenduda sellele, mis teid hetkel kõige rohkem puudutab. 

Külalisõpetajaks saate registreeruda siin. Selleks pange kirja oma kontaktandmed, tunni teema ja piirkonna/koolide eelistus - nii olete leitav rohkem kui 1000 õpetaja jaoks üle terve Eesti ning kogu õppeaasta jooksul.
 

Rohkem infot leiate meie kodulehelt.
 

Koos muudame Eesti tuleviku targemaks!

Head soovides 


Merle Tiigisoon
51 31 231
Tagasi Kooli algatus
www.tagasikooli.ee




reede, 12. veebruar 2016

Kõige olulisem eesmärk – iga üksiku õpilase areng



17. kuni 23. jaanuarini külastasid alustavate koolijuhtide arenguprogrammi raames koolijuhid Inglismaal kokku kolme kooli, haridustehnoloogia messi BETT, osalesid muudatuste juhtimise koolitusel ning said kiire ülevaate Inglismaa haridusministeeriumi tegevustest õpetajate koolituste alal. Muljeid jagab Väätsa Põhikooli direktor Margo Sootla.


Külastasite kokku kolme kooli. Milline oli meeldejäävaim ja miks?


Nendeks olid Ainsle Wood Primay School, King Salomon Academy ja Roger Ascham Primary School. Kuigi oma olemuselt olid koolid erinevad ja igal oli oma lugu rääkida, iseloomustasid neid kõiki keskmisest kõrgemad õpitulemused, iga töötaja pühendumine võetud visioonile ja eesmärgile ning tugev iga õpilase arengule keskendumine.

Isiklikult jättis mulle kõige tugevama mõju Ainsle Wood Primary School. 450 õpilasega piirkonna kool, mis tuli juhtkonna vahetusega välja sügavast “august” ja parandas ühe aastaga kooli keskmist õpitulemust kaks korda. Kui püüda lühidalt kokku võtta  selle eduloo põhjused, siis paistab selgelt välja ühene keskendumine kõige olulisemale eesmärgile – iga üksiku õpilase arengule.

Iga õpilase õppimist jälgitakse süsteemselt ja pidevalt. Sellest lähtuvad nii meeskonna kiire arendamine, muudatused igapäevases töös õpilastega, kui ka kooli õppekava arendamine, õpetajate iga-aastaste tööplaanide loomine ning kooli suunamine. Veendumus, et iga laps saab olla edukas, on ajend, mis suunab kooli töötajaid meeskonnatööle, üksteiselt õppimisele ja lahenduste leidmisele.

Kõike seda ümbritseb õpilaskesksus, sh on õpilasel võimalus valida, mida ta soovib õppida, ning (lapse)sõbralik ja üksteist austav koolikultuur. Ise nad selle juures veel loorberitel ei puhka ja on sihiks seadnud 100% õnnestumise: „Me ei saa endale lubada ühegi lapse ebaõnnestumist!“ oli nende väga selge sõnum. Koolijuht oli hea eeskuju, kuivõrd oluline on koolijuhi enese pidev arendamine ja sealt edasi sama vajaduse mõistmine kõigi õpetajate poolt.

                                            Õppimine ja õpetamine Ainslie Wood algkoolis


Millest räägiti Haridustehnoloogiamessil? Mille enda jaoks kaasa võtsid?


Ühe päeva jooksul külastasime haridustehnoloogiamessi BETT. Suur mess, mille kese on peamiselt tehnoloogia võimaluste kasutamine hariduses – nii õppetöös kui selle korralduses. Üldine sõnum ei olnud meie grupi jaoks küll uus, kuid kinnitav: muutunud keskkond ja tehnoloogilised võimalused on seadnud õppekavale, õppetöö korraldusele ja vajalikele oskustele uued ootused ja nõuded ning tehnoloogia õigel viisil kasutamine loob võimalusi õppimise muutmiseks. Tehnoloogiat ja erinevaid võimalusi oli messil näha tõesti rohkesti. Mina keskendusin messil STEM valdkonnale ja leidsin ideid päris mitme huvitava projekti jaoks, mida koolis rakendada.


Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi osalejad koos programmi koordinaatoritega sisenemas haridustehnoloogiamessile BETT 

Kokkuvõtteks – milliste muljetega tulite tagasi? Kas sellel reisil on teie igapäeva tööle ka otsene mõju või pigem kaudne?


Kokkuvõtteks - suurepärane õppereis. Pisut emotsionaalselt väljendades - ei ole tükil ajal nii põnevat ja inspireerivat reisi olnud. Mõju igapäevatööle on otsene, sest iga seal oldud päevaga kasvas ka veendumus meil suunaks võetud strateegia ja eesmärkide õigsuse ja ka teostatavuse osas. Kui oleks võimalik,  läheks kogu õpetajaskonnaga sarnaseid kogemusi saama.


Alustavate koolijuhtide arenguprogramm ja koolijuhtide järelkasvuprogramm on ellu kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt, neid viiakse ellu koostöös sihtasutusega Innove elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo:
Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi kohta ja koolijuhtide järelkasvuporgammi kohta.

neljapäev, 11. veebruar 2016

Kutse Huvitava Kooli parimate praktikate päevale!





Hea õpetaja, koolijuht, hariduse sõber!

Ootame teid osalema Huvitava Kooli parimate praktikate päevale ”Koostöö ja valikud” 30. märtsil kl10.30-16.00 Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, 4. krs).

Sel kevadel keskendume ettekannetes ja töötubades kolmele Huvitava Kooli aspektile:

  • kool ja kogukond;
  • õpetaja professionaalne areng ja motivatsioon;
  • õpilastele valikute pakkumine.

Kuidas koostöö parandab õppekeskkonda ja aitab õpetajal oma tegevust analüüsida? Milliseid võimalusi õpetajate koostöö ning kooli ja kogukonna koostöö suurendamiseks kasutatakse? Kuidas mahutada kooli õppekavasse rohkem valikuid? Kuidas koostöö ja valikud on seotud nii õpetajate kui ka õpilaste motivatsiooniga?


Parimate praktikate päeval saab kool õppida koolilt, õpetaja õpetajalt – oma kogemusi ja edulugusid jagavad kuues töötoas näiteks Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž ja Viljandi Gümnaasium. Töötubade teemad juhatavad sisse Tallinna ja Tartu ülikooli haridusuurijad.

Registreerimine: http://goo.gl/forms/jHDF0YfWDW

Osavõtt on tasuta. Registreerumine 18. märtsini või kuni kohti jätkub.
Ürituse täpse kava avalikustame märtsi algul.
Korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus.

Lisainfo: Marili Pärtel, Inga Kukk, haridusuuendus@ut.ee