neljapäev, 28. mai 2015

Head õpetajad inspireerivad

Mõne kuu eest võtsid meiega ühendust viis noort õpetajat Noored Kooli programmist sooviga Huvitava Kooli algatusele kaasa aidata. Tänu nende ettevõtlikkusele on tänaseks toimunud Huvitava Kooli kogukondlikud mõttekojad Kostivere Koolis, Pirita Majandusgümnaasiumis, Väike-Maarja Gümnaasiumis ja Vaida Põhikoolis. Lisaks kogusid nad oma kolleegidelt parimaid praktikaid, et nende eeskujust õppida ja häid kogemusi ka teistele edasi jagada. Järgnevalt mõned nende leitud näited:

Teistmoodi arenguvestlused - Katrin Hunt (Kostivere Kool)
Katrin Hunt, kes enne Kostiverre tööle asumist oli kehalise kasvatuse õpetaja ja klassijuhataja Kernu Koolis, tundis et tal on arenguvestlustel raske õpilastele tagasisidet anda, sest ta näeb õpilasi ainult kehalise tundides. Nii sündis idee, et arenguvestlusteks võiks kokku tuua lapsevanemad, õpilased ja aineõpetajad, et kõik mured ja rõõmud otse silmast-silma ära rääkida.

Arenguvestlusteks on kokku lepitud üks õhtu, mil kõik aineõpetajad, kes sellele klassile tunde annavad, on koolis. Õpilased tulevad kõik kooli koos vanematega. Alguses on lühike lastevanemate koosolek, misjärel käivad lapsevanemad koos lastega ükshaaval kõikide aineõpetajate juures. Iga õpetajaga arutatakse u 5-15 minuti jooksul läbi õpilase tugevused, arengukohad, eesmärgid ja kuidas aidata õpilasel oma eesmärkideni jõuda. Sel viisil saab lapsevanem oma lapse kohta väga mitmekesist tagasisidet ning jõutakse hinnete analüüsist pädevuste, õpiharjumuste ning muude omapärade arutamiseni. Katrin Hunt toob välja, et selliselt läbi viidud arenguvestlustel tekib olukord, kus koos räägivad õpilase tulevikust nii tema vanemad kui õpetajad ning seeläbi on lapsel võimalus aru saada, et kool ja kodu tegutsevad koostöös. Lisaks tekib lapsevanematel isiklik kontakt aineõpetajatega, mis on oluline võimalike probleemide ennetamisel ja lahendamisel.

Arenguvestluste tagasiside Kostivere Koolis on seni olnud positiivne. Õpilaste õpimotivatsioonis on märgata arenguvestluste järgselt positiivset muutust. Lapsevanemad on rahul, sest saavad oma lapse kohta palju teada ja seda ennekõike positiivses võtmes. Aineõpetajad on rahul, sest saadakse kinnitust oma heale tööle ja tuleb välja, et  lapsevanemad mõtlevad paljudes asjades samamoodi nagu õpetajadki.

Visuaalne ja arutlev bioloogia - Kaisa-Helena Luht (Tallinna Inglise Kolledž)
Kaisa-Helena Luht on bioloogiat õpetanud peaaegu 20 aastat ehk aastast 1995. Küsimusele, mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja ning millised õppemeetodid õpilastes kõige enam huvi tekitavad, vastab ta nii: „Ma arvan, et hea õpetaja suudab oma aine vastu huvi tekitada ja lastel silmad särama panna. Ta näitab oma aine erinevaid külgi, aitab huvilistel oma entusiasmi veelgi arendada ja toetab õpilaste osalemist erinevatel võistlustel. Selle kõige juures on üks hea õpetaja rahulik ja positiivne. Hea õpetaja oskab samuti vestelda erinevatel teemadel ning ei piira oma tundi vaid ainealaste teemadega, vaid arendab noortes ka muid elulisi oskusi, teadmisi ja aitab kaasa positiivse ellusuhtumise arenemisele. Mis puudutab õppemeetodeid, siis mulle isiklikult meeldivad visualiseerivad õppemeetodid – bioloogia teemadel on tehtud palju erinevaid huvitavaid filme, mida vaadata ja mille üle koos klassiga arutleda. Suur osa minu tundidest toimubki arutelu vormis – kas grupitööna või siis kogu klassiga. Samuti meeldib õpilastele endile õppefilme teha.“
Loe ka Kaisa-Helena mõtteid teaduse ja kunsti ühendamisest bioloogia õpetamisel.

Muusika aitab lõimida - Vilje Taukus (Kiviõli I Keskkool)
Põhikoolis on tähtis, et toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikoolis tuleb luua tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. Kiviõli I Keskkooli klassiõpetaja Vilje Taukus teeb seda kasutades muusikat. Kui tavaliselt annavad algklasside õpetajad kõiki õppeaineid peale muusikaõpetuse, siis tema annab oma lastele ka muusikatundi, mis võimaldab kasutada muusikat ja rütmikat tähelepanu hoidmiseks ning teiste ainete õppimiseks.

Eelmise aasta kevadel tegi ta oma 1. klassi õpilastega muusikariistu, mis on leidnud rohket kasutust erinevate õppeainete õppimisel ja kontsertidel. Instrumentide valmistamine ise võimaldas aga lõimida loodusõpetust, matemaatikat, eesti keelt, kunstiõpetust ja muusikat. Loodusõpetuses sai käsitleda erinevaid materjale, mis muusikariistade jaoks koguti ja kasutati. Matemaatikas sai mõõta pikkuseid, ümbermõõte ja õppida kujundeid. Kunstiõpetuses sai iga õpilane oma muusikariista kaunistada just nii nagu talle meeldis, kasutades erinevaid tehnikaid. Suhtlemiseks ja instruktsioonide lugemiseks rakendati eesti keele oskusi.

Kiviõli I Keskkooli õpetajate pilt
Suur tänu teile, Indrek Lillemägi, Kerttu Sepp, Laura Komp, Merle Soots ja Tiina Lind, mõttekodade korraldamise ja heade näidete eest!

Kui ka Sul, hea lugeja, on mõni praktika, mida sooviksid jagada või tahad esile tõsta oma kolleegi edulugu, siis kirjuta meile sellest: huvitavkool@hm.ee.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar