Viljandi Gümnaasiumisse kogunenud õpilased, lapsevanemad, ettevõtjad, õpetajad, koolijuhid, omavalitsuste esindajad, huvijuhid, noorsootöötajad ja teised haridusest huvitatud inimesed arutasid maakonna hariduse tugevuste ja probleemide üle. Ühiselt lepiti kokku tegevustes Viljandimaa koolide huvitavamaks muutmiseks.
Maakonna hariduse peamiste tugevustena nimetasid arutlejad heal tasemel ja mitmekesiseid huvihariduse võimalusi, Viljandi korrastatud koolivõrku, renoveeritud õppehoonete olemasolu ning kogukonna vastuvõtlikkust muutustele. Toodi välja, et maakonnas on võimalused erivajadustega laste toetamiseks, sh neli erivajadustega laste kooli. Õppijate andekuste arendamiseks on algatatud mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, näiteks Viljandi Taibukate Teaduskool, loodusteaduste õpikojad koolides, teadusteatrite festival jpm. Rõhutati ka Mulgimaa tugeva identiteedi olulisust ja kultuurikeskset väärtusruumi, mis toob haridusse vaimsust.
Oodatakse avatust koolide ja kogukonna vahelises suhtluses
Probleemina tõid osalejad esile ühise visiooni puudumise maakonna tasandil, mis lisaks kohalike omavalitsuste omaette tegutsemisele väljendub ka õpilasesinduste väheses omavahelises koostöös. Tõdeti, et tänase Eesti hariduse peamised väljakutsed on aktuaalsed ka Viljandimaal: õpetajatel puuduvad oskused ja kogemused õppekava õppijakeskseks rakendamiseks ja kaasaegsete meetodite kasutamiseks, enamus õppest keskendub endiselt faktide tuupimisele, hindamissüsteem ei toeta õppijate motivatsiooni, noori õpetajaid on vähe ning kool ja kodu kipuvad teineteist vastastikku süüdistama. „Puudub huvitav õpe, mis suudaks konkureerida nutitelefonide ja sotsiaalmeediaga,“ nenditi mõttekojas.
Õpilaste suure koormuse vähendamiseks peeti oluliseks, et õpetajad keskenduksid senisest enam õppeprotsessile tunnis, paneksid vähem hindeid ja annaksid vähem koduseid töid. Motiveerivamaks õpetamiseks peaksid õpetajad olema valmis pidevalt juurde õppima ja õpet muutuva maailma vajadustele vastavaks kohandama. Nenditi samas, et õpetajad vajavad selleks kooli juhtkonna ja lapsevanemate toetust. Koolijuhist sõltub, kas kooli keskkond soosib uute meetodite katsetamist ja õpetajate professionaalset koostööd. Lapsevanematelt oodatakse aga avatud ja usaldavat suhtumist kooli tegevusse ning tuge igapäevase õppetöö korraldamisel. Näiteks huviringe, praktikaid ja õppekäike võivad läbi viia ka lapsevanemad, pakuti välja mõttekojas.
Arutelus osalejad tõid esile, et sõbralik suhtumine ja avatus omavahelises suhtlemises on eelduseks eri osapoolt koostööle haridusuuenduste elluviimisel. Leiti, et hariduse sõbrad – ettevõtjad, vabaühendused ja teised aktiivsed kogukonna liikmed – võiksid võtta julguse ja vastutuse teha koolile koostööettepanekuid. Koolide ja koolipidajate vastutus on ideedest kinni haarata ja kaasa mõelda, kuidas neid ellu saaks viia.
Maakondlikud mõttekojad innustavad koostööle
Algatuse Huvitav Kool eestvedaja Pille Libliku sõnul kaasatakse Huvitava Kooli mõttekodadega hariduse uuendamisse erinevaid kooliga seotud osapooli. „Kooliga rahulolu on ühiskondlik huvi ja kõigil on õigus kaasa rääkida tänapäeva vajadustele vastava hariduse kujundamisel. Samas on oluline, et mõttekojad ei jääks ainult jututubadeks, vaid ühiselt kokkulepitud tegevused viidaks ka ellu. Huvitav Kool julgustab iga õpilast, õpetajat, lapsevanemat, koolijuhti, ettevõtjat ja hariduse sõpra võtma oma pädevuse ja võimaluste piires vastutust selle eest, et õpe Eesti koolides oleks motiveeriv,“ ütles Pille Liblik.
Regionaalsete Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole ja kogukondi koostööle huvitava kooli nimel. Viljandimaa mõttekoda oli järjekorras viies, seni on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. Kevadel tulevad mõttekojad Saare-, Hiiu- ja Läänemaal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar