Õpilased peavad olema õppekorralduslike otsuste tegemisse rohkem kaasatud ja kooliarenduses tuleb nende arvamusega senisest enam arvestada, leiti eile Luua Metsanduskoolis algatuse Huvitav Kool Jõgevamaa mõttekojas.
Huvitava Kooli Jõgevamaa mõttekojas osales ligi 70 õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, koolijuhtide, ettevõtjate ja teiste hariduse sõprade esindajat. Jõgevamaa hariduse tugevusena toodi välja head kodulähedased põhikoolid, kättesaadav ja kvaliteetne huviharidus ning õpilasesinduste omavaheline suhtlus ja koostöö maakondlikul tasandil. Õpilaste arvu languse tingimustes on suurimaks murekohaks aga koolide jätkusuutlikkus. Koolid peavad pakkuma kvaliteetset, valikuterohket ja huvitavat õpet, et noored põhikooli järgselt maakonnast ei lahkuks, tõdeti mõttekojas.
Mitmetes mõttekoja poolt väljapakutud lahendustes oli oluline roll õpilastel. Näiteks leiti, et hariduslike erivajadustega laste õppimist saaksid lisaks õpetajatele toetada ka kaasõppijad. Õpilaste endi poolt rõhutati, et nad peavad koolis oma arvamust ja ettepanekuid julgemalt esitlema, keskendudes sealjuures kritiseerimise asemel lahendustele.
Algatuse Huvitav Kool koordinaatori Pille Libliku sõnul on tal hea meel, et enim räägiti mõttekojas hariduse sisust. „Õpetajate palk ja koolimaja asukoht on olulised teemad, kuid Huvitava Kooli mõttekodades keskendume haridusele ja sellele, et erinevad kooliga seotud osapooled leiaksid koos võimalusi, kuidas õpet huvitavamaks muuta,“ sõnas Pille Liblik.
Arutelust osa võtnud Jõgevamaa maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et õpilaste motiveerimine sõltub kõige enam heast õpetajast. „Lisaks riigile ja omavalitsustele, kes peavad tagama hästi toimiva hariduskorralduse, saavad koolielu uuenemisele kaasa aidata ka lapsevanemad, ettevõtjad ja teised kogukonna liikmed. Meist kõigist oleneb, kui huvitavaks me suudame kooli teha,“ rõhutas maavanem.
Huvitava Kooli Jõgevamaa mõttekojas osales ligi 70 õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, koolijuhtide, ettevõtjate ja teiste hariduse sõprade esindajat. Jõgevamaa hariduse tugevusena toodi välja head kodulähedased põhikoolid, kättesaadav ja kvaliteetne huviharidus ning õpilasesinduste omavaheline suhtlus ja koostöö maakondlikul tasandil. Õpilaste arvu languse tingimustes on suurimaks murekohaks aga koolide jätkusuutlikkus. Koolid peavad pakkuma kvaliteetset, valikuterohket ja huvitavat õpet, et noored põhikooli järgselt maakonnast ei lahkuks, tõdeti mõttekojas.
Mitmetes mõttekoja poolt väljapakutud lahendustes oli oluline roll õpilastel. Näiteks leiti, et hariduslike erivajadustega laste õppimist saaksid lisaks õpetajatele toetada ka kaasõppijad. Õpilaste endi poolt rõhutati, et nad peavad koolis oma arvamust ja ettepanekuid julgemalt esitlema, keskendudes sealjuures kritiseerimise asemel lahendustele.
Algatuse Huvitav Kool koordinaatori Pille Libliku sõnul on tal hea meel, et enim räägiti mõttekojas hariduse sisust. „Õpetajate palk ja koolimaja asukoht on olulised teemad, kuid Huvitava Kooli mõttekodades keskendume haridusele ja sellele, et erinevad kooliga seotud osapooled leiaksid koos võimalusi, kuidas õpet huvitavamaks muuta,“ sõnas Pille Liblik.
Arutelust osa võtnud Jõgevamaa maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et õpilaste motiveerimine sõltub kõige enam heast õpetajast. „Lisaks riigile ja omavalitsustele, kes peavad tagama hästi toimiva hariduskorralduse, saavad koolielu uuenemisele kaasa aidata ka lapsevanemad, ettevõtjad ja teised kogukonna liikmed. Meist kõigist oleneb, kui huvitavaks me suudame kooli teha,“ rõhutas maavanem.
Huvitava Kooli mõttekodade eesmärk on innustada koole, lapsevanemaid, ettevõtjaid ja teisi hariduse toetajaid ning sõpru koostööle huvitava kooli nimel. Tänaseks on toimunud maakondlikud mõttekojad Valgamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. Järgmine Huvitava Kooli mõttekoda toimub 19. veebruaril Viljandimaal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar