esmaspäev, 3. märts 2014

Huvitava Kooli tegevus sai paika

Tartu ülikooli ajaloomuuseumis toimus 28. veebruaril Huvitava Kooli II mõttekoda, kus ligi 70 inimest algatust toetavatest organisatsioonidest arutasid, milliste näitajate alusel koolide huvitavust hinnata, ning pakkusid välja, mida huvirühmad – kool, koolipidaja, lapsevanemad, hariduse sõbrad ja kogukond ning riik – saavad juba käesoleval aastal teha, et koolid huvitavamaks muutuksid.

Mõttekojas osalenud nõustusid, et koolide huvitavust peab hindama paindlikult, kuna oluline on säilitada koolide omanäolisus. Kuigi iga kool võib olla huvitav eri moel, leiti siiski ka näitajaid, mida saab kasutada kõikide koolide puhul. Näiteks kuidas on huvirühmad kooliga rahul; kui avatud on kool kaasamaks lapsevanemaid ja kogukonda; kui palju tehakse koostööd teiste koolide ja organisatsioonidega, sh rahvusvahelisel tasandil; mil määral on õpilastel õppekavas ja huvitegevuses võimalik valida.

Samuti määratleti huvirühmade vastutus ja lepiti kokku 2014. aasta tegevuses. Näiteks leiti, et tuleb kirjeldada, kui rahul on osapooled kooliga, ehk määrata lähtekoht, millelt kool saab edasi areneda; jagada süsteemselt koolide häid kogemusi ja koostada nende põhjal praktilisi juhendmaterjale vähem edukatele koolidele; muuta üksteise tundide vaatlemine õpetajate igapäevaseks praktikaks jpm. Kõigi huvirühmade ühine vastutus on tekitada ja hoida arutelu sellest, milline on huvitav kool ja kuidas sinna jõuda.

Algatuse Huvitav Kool koordinaatori Pille Libliku sõnul põhineb Eesti kooli senine edu kogu taasiseseisvumisaja vältel paljuski koolide võimele olla õppiv organisatsioon. „Saavutatud edu hoidmiseks peame tunnistama, et kahekümne aastaga on muutunud vajadus ja võimalused motiveerida õppimist ja õpetamist,” põhjendas Pille Liblik kokkulepitud tegevuse vajalikkust.

Mõttekojas osalenute seas oli kodanikualgatuste eestvedajaid, õpetajaid, õpilasi, koolijuhte, omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid, ettevõtjaid, lapsevanemaid ning Huvitava Kooli nõukoja liikmeid. Toimunud mõttekoda oli sel aastal juba teine, eelmisel korral määratleti huvitava kooli mõiste, tunnused ning pandi ette, mida peaks tegema, et Eesti kool oleks huvitav.

Huvitava Kooli mõttekodade täpsemate kokkuvõtetega saab tutvuda siin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar