Üks suurimaid probleeme, miks kool õpilastele hetkel huvitav pole, on kooli eraldatus päris maailmast. Sageli kasutatakse aegunud õppevara, õpikud ja õppeteemad lõppevad sageli 90ndatega. Kuna koolis ei arutata päevakajalisi teemasid, siis jääbki õpilastele mulje, et kool ja elu on midagi üksteisest täiesti erinevat ja seetõttu puudub ka motivatsioon, miks õppida.Üheks näiteks on ajaloo tund – lähiajalooni on aine mahu tõttu raske jõuda ning paralleelide tõmbamise vastutus hetkel ühiskonnas toimuvaga lasub ainult õpetajal. Humanitaarvaldkonna ainetel on eriti suur võimalus tuua päriselu kooli, kasutades selleks erinevaid tänapäevaseid ja autentseid tekste, mille abil õpilased koolipingis istudes siiski pärisellu viiakse. Samuti on seda võimalik teha loodusainetes, kus tundides lahendatavate ülesannete juurde on võimalik tuua hetkel teadusmaailmas toimuvaid avastusi.
Selle kõige saavutamiseks on kolm olulist tegevust – esiteks, tuleb süstemaatiliselt vaadata üle koolide õppevara, sest hetkeolukord, kus pole kvaliteetseid õpikuid, mis vastaks õppekavale, pole vastuvõetav. Teiseks, õpetaja tööajas võiks olla rohkem aega kolleegidega, kas oma koolist või väljaspoolt, et koos ühist õppevara arendada, et tunde huvitavaks muuta ning ennast koolitada, et end uute meetoditega kurssi viia. Peame õpetajaid toetama, et nad julgeks ise rohkem teha ja andma neile energiat ja abi, et oma ideed ka ellu viia. Kolmandaks, on vaja põhimõttelist otsust, et teeme prioriteediks hetkel maailmas toimuva kooli toomise, see tähendab muuhulgas kriitilise pilguga õppekava üle vaatamist ja keskendumist ka põhiaineid toetavate valikkursuste arendamisele.
Saan sageli oma õpilastelt väga positiivset tagasisidet selle kohta, et me räägime tunnis hetkel maailmas toimuvatest asjadest – teeb veidi nukraks, et see paistab muidu tahaplaanile jäävat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar