teisipäev, 13. veebruar 2018

Esmakordselt korraldaja rollis ehk Mitmekultuuriliste koolide võrgustiku kogemus TÜ eetikakeskuse 10. väärtuskasvatuse konverentsil

Anna Vasjutina, Sakala Eragümnaasium

Mitmekultuuriliste koolide (MuKK) võrgustik sündis pärast seda, kui olime käinud Briti Nõukogu poolt korraldatud reisil Inglismaal. Võisime oma silmaga näha, kuidas Inglismaa koolid koostööd teevad: tugevad koolid aitavad neid, kellel on raskusi kas õppekorralduses või õpitulemustes. Selline süsteem võimaldab koolidel üksteiselt õppida: koolijuhid ja õpetajad vahetavad kogemusi ning jagavad kasulikke praktikaid, samuti saavad koolid oma töö kohta tagasisidet. See on toetav süsteem, mille keskel on õpilane ning koolide arenguvõimelisus. Meil, kes me Inglismaa-reisil taolist süsteemi võisime näha, tekkis tahe seda ka kodumail proovida.  Tallinna naastes moodustasidki kuus kooli Mitmekultuuriliste koolide võrgustiku, et saaksime üksteist toetada ning üksteiselt õppida. MuKK võrgustikku kuuluvad praegu Tartu Aleksander Puškini kool, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Läänemere gümnaasium, Valga Priimetsa kool, Pärnu Tammsaare kool ning Sakala Eragümnaasium. 

Läinud aasta novembri lõpus osalesin koos mitmekultuuriliste koolide võrgustiku esindajatega Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud väärtuskasvatuse konverentsil. Konverentsi teema oli tagasiside andmine ja see on  tähtis mitmel tasandil: nii koolisiseselt kui ka võrgustikus olevate koolide vahel. 
Kõige mõtlemapanevam oli minu meelest Liz Gullifordi kõne konverentsil. Tema sõnul tuleb õpilastes arendada kasvule suunatud mõtteviisi, et õpilasel jätkuks piisavalt jõudu ja tahet enesearenguks ja motivatsiooni õppimiseks.  Kui õpilane usub, et tema tulemused ei sõltu pelgalt tema andekusest, vaid pigem innukusest ja  tahtejõust - ehk siis omadustest,  mida ta ise saab arendada ja kasvatada -, saab ta palju paremini hakkama ja on valmis tulemuste saavutamiseks ka pingutama. Õpetajana võtsin oma plaani pöörata rohkem tähelepanu just sellele, milliseid sõnu ma tagasiside andmisel kasutan: tunnustada tuleb pingutusi ja panust.

MuKK võrgustiku koolidel oli konverentsi raames võimalus oma tööd tutvustada ka teistele koolidele ja partneritele.  Koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Briti Nõukoguga korraldasime Tartu Erinevate Tubade klubis töötoa, kus tutvustasime võrgustiku eesmärke ja visiooni Eesti ja Läti kollegidele ning arutasime ka tulevikuvisioone. Konverentsi teisel päeval jagasid MuKK võrgustiku koolijuhid parimaid praktikaid tagasiside andmiseks koolis ning said pärida häid tagasisidestamise viise teistelt koolidelt.  Oli rõõm näha, kuidas MuKK võrgustiku koostöö areneb. Ümarlaua ja töötoa korraldamine aitas meie koolidel kokku tulla ja ühtse meeskonnana jagada kogemusi ja praktikaid teistega. See annab jõudu edasiseks tööks, ja ka suuremat selgust, millises suunas liikuda. 

Mitmekultuuriliste koolide võrgustik moodustati 2017. aasta suvel. Esimesel tööaastal toetab võrgustiku tegemisi Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Briti Nõukogu. Võrgustiku koolide osalemist 10. väärtuskasvatuse konverentsil toetas Haridus- ja Teadusministeerium. 

teisipäev, 6. veebruar 2018

Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda

Kuidas liikuda kooli poole, mis toimib ühtsetel väärtustel ja eemärkidel,  just nii, et kool ja kodu toetaksid üksteist – koos ühise kogukonnana. 1.detsembril toimus MTÜ LoovHA korraldatud seminar “Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda”. Ühe töötoana viis Kerttu Soansi läbi juhendatud mõttetreeningu, mille käigus arutati kooli ja kogukonna koostöö võimalikkuse üle.

Seminaril selgitati välja koostöö probleemid. Takistuste poole pealt toodi välja, et koostööd pärsib erinev taust, üksteise mittekuulamine, ühtse sihi, väärtuste ning usalduse puudumine. Tervikliku takistuste nimekirjaga saad tutvuda SIIN

Edasi arutati juba selle üle, kuidas väljatoodud kitsaskohad ületada. Kõik osapooled said välja tuua, mida nemad on valmis tegema, et tagada parem koostöö. Järgnevalt toome välja mõned huvitavamad mõtted. Kõikide ideedega on võimalik tutvuda SIIN.

LAHENDUSED KOOLIJUHI VAATENURGAST
  • Juhtkonna ja õppenõukogu tasandil tuleks teha otsus, et koduseid töid õpilastele ei jää, selle võrra on õpilastele õpe koolis mõneti intensiivsem – selgelt eraldatud õppetöö aeg ja vaba aeg. Pikaajalised projektid ja uurimistööd koos kohustusliku kirjandusega jääksid siiski õpilasele kodus teha.
  • “Ebaõnnestumine on OK!” mõtteviis koolis. Vigade analüüsimine ja neist läbi konstruktiivse kriitika õppimine. 
  • Vaikusenurk /-klass koolis võimaldada soovijatele. Pikem kolmveerandtund keset koolipäeva (näiteks vahemik 12:00-12:45), mil õpilane saab süüa ära oma lõunasöögi, käia õues värsket õhku hingamas, õppida kontrolltöödeks, lugeda raamatut, teha ära oma (minimaalsed) kodused tööd. 
  • Leida kogukonna missioon läbi visioonide koondamise. Visioonide kaardistamine lapsevanemate, õpilaste, õpetajate, juhtkonna, koolitöötajate ja kogukonna terviku seas. Selgitada välja väärtused.
  • Koolijuhil oleks rangelt soovituslik ülesanne olla lisaks kooli juhtimisele ka ühe õppeaine õpetaja eesmärgiga suhestuda paremini oma õpetajate ja õpilastega nende rollides ning muredes ja rõõmudes. 
  • Koolijuht võiks vabas õhkkonnas ja kooliruumidest väljaspool kohtuda kogukonna elu edendajatega, eriti just lapsevanematega.
  • Õpilasesindusega koostöö oleks tihe. Iga õppeaasta alguses peaks õpilasesindus esitama kooli juhtkonnale oma tegevuskava. Kord kuus on juhtkonna koosolekul kaasatud ka õpilasesinduse esindaja, kes esindab noorte muresid/rõõme. Probleemidega tegelemine saab sisse märkimisväärselt kiirema hoo.
  • Koolijuht räägib avameelselt ka muredest (majanduslikest, suhetes kohaliku omavalitsusega, lapsevanematega);

Seminar "Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda" Foto: Loovus Praktikas
LAHENDUSED KOGUKONNA LIIKME VAATEPUNKTIS

  • olen aktiivne ja pöördun ise kooli poole erinevates küsimustes ja jälgin süsteemselt, et tõstatatud küsimused saaksid käsitletud;
  • süvenen, et mõista kooli ja hariduse toimimise põhialuseid;
  • olen aus ja otsekohene, julgen välja öelda, kui miski ei ole minu arvates sobiv ja pakun välja uusi lahendusi või kutsun neid otsima – nii väldime tagajärgi, kus võib tekkida korralagedus, virisemine, vingumine, tagarääkimine.
  • iga inimene on väärtuslik ainulaadne ja vajab armastust. Selle omaksvõtmisel, ei ole eelarvamusi; inimest võetakse kui inimest, kes on omamoodi, ainulaadne, eriline;
  • ühised sündmused ja tuttavaks saamine – siis osatakse ka panustada. Lastevanemate osalemine võiks olla isegi kohustuslik ühistöödel, piknikel, et õpetajad ja lapsevanemad koos lähevad koolikeskkonnast välja; unistustering!;

LAHENDUSED ÕPETAJA VAATENURGAST

  • Kooli juures peaks toimima 4 regulaarselt kooskäivat üksust 1. õpetajate kolleegium (kohtub 1 kord nädalas); 2. õpilasesindus (kohtub vähemasti 1 korda kuus); 3. vanematekogu (kohtub vähemasti 1 korda kuus. Kooliga seotud mis iganes küsimuste lahendamine, koolitab lapsevanemaid) 4. hoolekogu, kuhu kuuluvad õpetajate kolleegiumi-, õpilasesinduse- ja vanematekogu esindajad ja kooli juhtkonna esindaja, kohtuvad vähemasti kord kvartalis. Otsused võetakse vastu kõikides nendes üksustes kollegiaalselt (lähtudes inimlikkusest, hoolivusest). 
  • Korraldan regulaarsed kohtumised lastevanematega (1 kuus lastevanemate õhtud ja ka perevisiidid).
  • Õpitakse igal pool – muuseumis, metsas, töökodades ja kasvõi ümbermaailmareisil.
  • Õppimine seestpoolt väljapoole – esmalt tuleb tegeleda iseenda ja oma siseilma tundma õppimisega ning seejärel välisilmaga suhestuda 
  • Loon koostööpõhise õppe. Näiteks iga veerandi alguses (eelmise lõpus) kogunevad õpilased ja lapsevanemad koos õpetajaga, et ühiselt arutada õppekava ning luuakse võimalus/variant selliselt õppimiseks, mis arvestab kõigi vajadustega. Selleks selgitada välja poolte vajadused ja eesmärgid.
  • Väärtustades enda teadmisi ja kogemusi, julgen võtta vastutuse ja välja öelda täpselt seda, mida õpetajana näen ja kogen kooli (haridus)süsteemi, õpetamise ja õppimise kohta. Märksõna: iseenda usaldamine ja väärtustamine; julgen eristuda (erineda); julgen rääkida nendega, kellest suured muutused sõltuvad (otse „jumala“ juurde).


LAHENDUSED ÕPILASE VAATENURGAST
Areng ei ole ükskõikne asi. Areng on ühe ja kõigi asi. Meie praegused otsused mõjutavad ühte (meid ja kõiki) ehk kõiki, seepärast toimi meie mitte enda nimel.

Õpilane seob lapsevanemad, õpetajad, kogukonnad. Seetõttu on soovitavalt vajalik kooliüritused laieneda kogu kogukonnale.

Õpilane on kooli minnes kangelane, võlur, kuid koolist väljudes on ta poliitik, võimu kartev ehk ennast mittehindav argpüks.

  • hierarhia/seisuste kaotamine koolis ehk kõik on võrdselt tähtsad;
  • mugavustsooni avardamine sellest ikka ja jälle välja astudes; 
  • hoolimine, kuulamine, armastada ennast, armastada teisi;

Seminar "Kool kui kogukonna keskus, kui koostöö süda" Foto: Loovus Praktikas
LAHENDUSED LAPSEVANEMA VAATENURGAST
  • Koostöö esmane eeldus on tahtmine koostööd teha, mis saab toetuda siirale huvile toimuva vastu ja sügavale veendumisele, et maailmas tegutsemine on mõttekas ja ma saan sellega hakkama. Mõni maailmavaade toetab siin rohkem, mõni toimib vastu.
  • Aktiivsuse eelduseks on valmidus teha vajadusel ka mõneti ebamugavaid, harjumuspäratuid otsuseid.
  • Koostööoskused on konkreetsed oskused. Enamus meie lapsevanematest on õppinud koolis, kus väärtustati üksiksooritust ja koostööoskusi ei õpetatud. Kui ei tea ega saa aru, mis ümber toimub, pole võimalik ka koostööd teha. Tuleb piisavalt mõista näiteks iseenda ja oma laste kooli ühiskonnaseoseid.
  • tuleb luua ja hoida suhteid, suhted peavad olema mõlemapoolselt usalduslikud, piisavalt vahetud, lugupidavad;
  • Kiirustavas maailmas pole elementaarne, et vanematel on regulaarselt aega olla oma lastega ja pühendada nende elule jäägitult tähelepanu. Selle nimel tuleb pingutada. Jäägitu tähelepanu tähendab, et inimest tuleb tõesti hinnangutevabalt võtta, mitte rääkida ainult neist asjadest, mis on endal südamel.

laupäev, 3. veebruar 2018

5 põhjust, miks teha ettevõtlusõpe praktilisemaks

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – see on Ida-Viru mammutprojekt „Üks päev ettevõtjana“ tulemus. Rääkimata noorte ettevõtjate omandatud oskusest valmistada lahedat reklaamvideot, müüa võõrastele maha ükskõik milline toode ja juhtida meeskonda. Lisaks on koolidel nüüd hulk sõberettevõtteid, kes iga kell valmis noortele ettevõtlusmaailma tutvustama ja kellega koos juba uusi projekte sepitsetakse.

Ettevõtte ja kooli koostööl, õppurite nö tööle panemisel on hulk väärtusi, milles on põhiliseks kasusaajaks õppurid ise. Nende väljatoomiseks saavad sõna erinevad osalejad – projekti eestvedaja, kooli koordinaator, laps ja ettevõtjad. 

Väärtus 1 – koostöövõrgustik koolide ja ettevõtete vahel, seos päriseluga, vajalikud oskused
Projektijuht Kerda Eiert, Algus OÜ

1. Kuidas tekkis mõte võtta ette nii laiaulatuslik projekt ettevõtete ja koolide koostööks?

Algne idee tuli sellest, et koolide koostöö ettevõtetega on väga kesine ning tahtsime teha projekti, mis koole rohkem koostööle innustaks. Mõeldud-tehtud. Projekti nimeks sai „Üks päev ettevõtjana“ ja eesmärk oli anda noortele ülevaade ettevõtja ametist ja kõigest sellega kaasnevast läbi reaalse koostöö ettevõtetega ning nendelt õppimise. Kaasasime kohalikke ettevõtlikke koole, sest uskusime, et üheskoos võime teha suurema ja olulisema mõjuga asju, kui seda saaks teha kool üksinda. Sageli jäävad tegevused just selle taha, et kool ei jaksa õppetöö kõrvalt projektide juhtimisega 
tegeleda. Meil oli aga eraldi projektijuht ja koolide poolsed koordinaatorid panustasid projekti ideede väljatöötamisse ning elluviimisse. Osales 10 kooli: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva põhikool, Kiviõli I keskkool, Iisaku Gümnaasium, Sinimäe Põhikool, Jõhvi Põhikool, Jõhvi Vene Põhikool, Sillamäe Vanalinna Kool. Algselt planeerisime kaasata 5.-9. klassi õpilasi, kuid koolid näitasid huvi välja ka väiksemate laste osas ning lõpuks osalesid 3.-9.klassi õpilased.
"Üks päev ettevõtjana" lõpumess

2. Kuidas leidsite ettevõtjad ja osalejad?
Ettevõtete kaasamiseks tegime neile eraldi üleskutse, samuti soovisime soodustada koolide suhtlust lapsevanemaga, kelle hulgas on ju samuti ettevõtjaid. Paljud ettevõtjad võtsid meiega ise ühendust, kuid väheseid tuli ka veenda. Üritusele lisas põnevust seegi, et kui algselt planeerisime kaasata ainult ettevõtteid, siis tegelikult pöördusid osalemise sooviga ka avaliku sektori asutused (nt Viru vangla, maksu- ja tolliamet, Ida prefektuur). Kokku võttis meie projektist osa 54 ettevõtet/ organisatsiooni ning nende väga erinev taust ja tegevusvaldkonnad lisasid meie üritusele veelgi väärtust. See oli just hea võimalus tutvustada õpilastele ettevõtluse erinevaid vorme ja sellega seonduvaid teemasid.

3. Milliseid tegevusi projekt hõlmas, kas ja milliseid aineid lõimiti?
Projekt oli tegelikult oma tegevuste poolest väga intensiivne – kõik tegevused toimusid septembrist detsembrini. Kindlasti oli see nii õpilaste kui ka koolide koordinaatoritele küllaltki pingeline aeg. Esimeseks tegevuseks oli projekti õpilaste ja ettevõtjate kaasamine. Koolid lahendasid õpilaste kaasamist täiesti erinevalt. Oli koole, kus osales terve klass ning klassi siseselt moodustati meeskonnad. Teises koolis seati sisse avatud registreerimine. Põneva lahendusega tuli välja Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, kus meeskonda koondati kokku erineva vanuseastmega õpilased 3.-9. klassist. Seda koostööd oli iseenesest juba väga põnev jälgida, kusjuures tiimi juhtis edukalt 6. klassi tüdruk. Kui kõik vajalikud inimesed olid leitud ja iga meeskond oli endale valinud esindamiseks ettevõtte, anti avapauk projekti avaseminaridele. Avaseminarid olid oma olemuselt võimalikult interaktiivsed, vähe juttu ja palju ise tegemist. Mõtisklesime seal ettevõtlikkuse üle, rääkisime projekti tulevastest tegevustest, toimus Kahoot osalevate ettevõtete kohta. Seejärel viisime läbi kaks koolitust. Esimeses õpiti esindama oma ettevõtet messil - iga meeskond pidi kujundama stendi, valmistama ette liftikõne ja seda teistele esitlema. Teine koolitus toimus webinar’i vormis – saadi teadmisi, kuidas turundada ettevõtet ja teha reklaamvideot. Kogu projekti üheks tulemuseks olidki meeskondade loodud reklaamvideod oma ettevõttest.

Kõik meeskonnad käisid ka töövarjupäeval reaalselt ettevõttega tutvumas. Enne suurt ühist lõpumessi toimus igas koolis ka kohalik mess, mille iga kool lahendas oma soovi kohaselt. Kes korraldas laada, kus olid esindatud ka projektis osalevad ettevõtted, kes viis selle läbi seminari vormis, kus õpilased tutvustasid teistele oma ettevõtet. Projekti lõpetamine toimus Jõhvis JEWE kaubanduskeskuses, et anda õpilastele võimalus panna oma suhtlemisoskus ja –julgus proovile reaalses keskkonnas. Lõpumessil kaubanduskeskuses andsime õpilastele võimaluse ka soovi korral oma ettevõtte tooteid müüa – nad pidi ise kliente meelitama ja rahaga arveldama.

4. Mis oli selle projekti kõige suurem väärtus?
Mulle tundub, et kõige suurem väärtus oli tegevuse tugev seos reaalse eluga. Projekti tegevused olid üles ehitatud selliselt, et arendasid igapäevaelus olulisi oskusi. Näiteks pidi lapsed mitmel korral praktiseerima võõrastega suhtlemist (sh võõras keskkonnas) ja avalikku esinemist. 
Lisaks  õppisid noored reklaamvideot tegema ning arendasid koostöö- ja meeskonnatöö oskusi.
Kuna projektist võtsid osa ka nooremad õpilased, siis oli kooli koordinaatorite ja lapsevanemate roll väga suur, kuid usun, et kõik said väärt kogemuse.

5. Millised on projekti tulemused, kuidas kõik sujus?
Nii laiaulatusliku projekti vältel ilmnes ikka asjaolusid, mida me ei osanud ette näha. Tasakaaluks tekkis aga palju uusi ideid, mida peaks järgmisel korral tegema. Tagasiside oli positiivne ja õppurid olid saadud kogemustega väga rahul.
Projekti põhieesmärk sai kuhjaga täidetud – koolide jaoks tekkis ettevõtete kontaktivõrgustik ja ülevaade tegevusalade ning koostöövõimaluste osas. Eksisteerib väga palju väikeseid ettevõtteid, kelle tegevustest enne aimugi ei olnud. Projekti tulemusena valmistasime õpetajatele edasiseks kasutamiseks ka ettevõtete tegevuskaardid. Tegevuskaardid on peagi leitavad Algus OÜ ja Ettevõtliku kooli kodulehelt.

Ma väga loodan, et meie suurprojektist alguse saanud erinevad ideed teostuvad uutes projektis ning koolide ja ettevõtete edasises koostöös. Koolid on omaltpoolt öelnud, et soovivad kindlasti kaasatud ettevõtetega koostööd teha. 


Väärtus  2 –  oskus juhtida aega, meeskonnatööd, arvestada tähtaegadega  
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Viirlaid 


Projekti suurim väärtus seisneb õpilaste isetegemises ja oskuslikus ajaplaneerimises: igapäevased õppetunnid, huviringid, kodutööd ja veel projektitegevus - kõik tuli oma päevakavva ära paigutada. Need noored suutsid seda, sest kõik tulemused tulenevad ju omaenese tahtest, julgetest otsustest ning vastutuse võtmisest oma tegevustes.
 
Kogu projekti vältel õpiti aktsepteerima üksteist, pidevalt tuli analüüsida oma tiimi tugevaid ja nõrku külgi. Eriti põneva kogemuse said juhirollis olevad õpilased, kes pidid kogu tiimi tööle panema, sest juht vastutas tegevuskava plaani eest. Tore oli kõrvalt jälgida, kuidas noored toimetasid ja üksteist kujundasid. Nad õppisid ootamatutes olukordades otsima pidevalt uusi lahendusi. Näiteks, mida teha siis, kui keegi haigestub, aga tähtaeg kukub - nii nagu päriseluski. Koos otsiti võimalusi olukorra lahendamiseks ja tööd said tähtaegadeks teostatud. Põhiküsimuseks projekti raames kujunes: " Kuidas edasi?"

Minu kui koordinaatori eesmärk oli saada toimima erivanuselistest õpilastest (3.-9.kl) kokku pandud tiimid ehk nö miniettevõtted. Avastati, kuidas nooremad on avatumad ja julgemad suhtlejad,  vanematel õpilastel juba kujunenud teadmised ja etteplaneerimisvõime ning selline kooslus lõi põneva sünergia. Tööalaseks suhtluseks loodi Stuudiumis oma ettevõtesisene suhtlusring, igaüks koos oma ettevõtjaga. Õpiti meilitsi ettevõtjatega suhtlema, planeerima kohtumisi töövarjupäevaks, ühisteks seminarideks, vahetati infot ettevõte videoreklaami koostamiseks jne.
Esimesi tulemusi nähti koolisisesel messil, kuhu tulid kohale ka ettevõtjad. Saadi esmane kogemus messiboksikujundamisest, oma ettevõte reklaamimisest, kuidas suhelda nii, et sinust ei minda lihtsalt mööda. Pärast koolimessi analüüsiti koos ettevõtjatega, mis läks hästi, mida finaalmessil teisiti teha.

Tähelepanuväärseks tuleb pidada seda, et meil õnnestus projektitegevustesse haarata ka ettevõtlusega tegelevad lapsevanemad, kes nägid oma lapse kooli ettevõtmisi ehedas keskkonnas, see lõi hea aluse edaspidiseks koostööks. Koolil on suurepärane võimalus luua lapsevanematest ettevõtjate tiim, kes reaalse tööelu veel tihedamalt koolieluga seovad. See kõik oli põnev kogemusõpe nii õpilastele, koolile, kui ettevõtjatele. Igapäevastes koolitundides saadud teadmised rakendusid erinevates tegevustes ja olukordades väljaspool klassiruumi. See on koolipere ühine meeskonnatöö tulem. Ees on põnevad ettevõtlikud tegevused ettevõtlike ettevõtjatega ettevõtlikus koolis J

Väärtus 3 
– kohusetunne, enda leidmine, maailmapildi avardumine
Ettevõtja Martin Peetsalu, FIE Taevalink

Ettevõtete osalemine õppetöös ja selle erinevates vormides on igati positiivne, kuna annab lastele aimu neid eesootavast elust, et elus on palju enamat kui nutiseadmetega mängimine. Läbi varajase põgusa ettevõtluskogemuse hakkavad lapsed ka maailma teisiti nägema. Taoliste projektidega tekib kohusetunne, et oled millegi osa ja sinust sõltub kogu tiimile pandud ülesande õnnestumine ning võimalus olla edukaima meeskonna liige. 
Lõpumessi parim messiboksiks valiti Taevalinki boks

Kindlasti võib läbi taoliste ettevõtmiste nii mõnigi õpilane avastada enda jaoks suuna kuhupoole kooli lõpetades edasi liikuda. Ka Taevalink sai läbi selle projekti päris palju reklaami ja inimesed hakkasid rohkem huvi tundma pakutavate teenuste kohta. Lapsed panustasid ettevõttesse ennekõike seda reklaamides ja tutvustades, reklaam aga on hindamatu väärtusega!

Väärtus 4
 – teadlikkus ettevõtja teekonna väljakutsetest, vastutustunne, teadmiste väärtustamine
Ettevõtja Julia Volkova, Honey Wolf Apiterapia keskuse tegevjuht

Minule ettevõtjana on väga oluline rääkida õpilastele, kuidas lemmiktegevus või hobi võib saada põhitööks, mis toob sissetuleku. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga tegime koostööd ka varem. Algkooli õpilased on käinud Sondas asuvas Honey Wolf mesilas õppeekskursioonil. Mulle väga meeldib, et kool aktiivselt kaasab õppetegevusse ka vanemaid: koolis toimub õppeaasta lõpus huvitav projekt, kus tunde viivad läbi mitte õpetajad, vaid vanemad, kes räägivad oma erialast. Osalesime seal ning lastel oli huvitav teada saada, kes on loodusraviterapeut ning mida antud eriala endast kujutab. Tutvustasime neile ka sellist ravimeetodit nagu kaaniravi – kõige julgemad said hoida elusat meditsiinilist kaani. See on ju tutvumine täiesti uue erialaga ning lastele huvitav!

„Üks päev ettevõtjana“ projektis osaledes olin meeldivalt üllatunud, kui kvaliteetselt ja professionaalselt olid tehtud reklaammaterjalid. Õpilaste valmistatud videot sain julgelt kasutada firma internetileheküljel ja sotsiaalmeedias.

Ettevõtja on väga hea õpetaja, sest tema kogemuslugu tuletab õpilastele meelde, et edukaks saamiseks tuleb oma eesmärkide nimel vaeva näha. Lapsed saavad aru, et olla ettevõtja ei tähenda paksu rahakoti omamist, vaid ka suurt panust ja igapäevast rasket tööd. Teiseks, lapsed õpivad vastutust. Kolmandaks, nad õpivad ettevõtja vigadest ja saavutustest ning see on väga hea, kuna nii on nende tee eduni lühem ja mõnes mõttes lihtsam, kui see oli näiteks ettevõtjal. Lisaks võivad nad veel ettevõtjalt õppida teadmist, et olla haritud ettevõtte juht on palju kasulikum kui olla harimatu. Teadmistega on parem edu saavutada kui ilma nendeta. Selline järeldus võiks motiveerida lapsi koolis olema parimad ning huviga õppima kõiki aineid.

Väärtus 5 – sotsiaalne vastutus, turundus, erinevate erialade iseloom 
Õpilane Reimo Nurm

Meie tiimist külastas neli osalejat 17.11.17 ettevõtte Korsten Puhtaks OÜ Jõhvi kontorit. Korsten Puhtaks OÜ juhataja Veikko rääkis sellest, mis üldse on ettevõtlus, miks hakata ettevõtjaks ning kuidas olla edukas.
Jõhvi korstnapühkija Ivar, kes on ka ühtlasi päästeametnik, rääkis korstnapühkimisest ja tuleohutusest, tutvustas korstnapühkimise tööriistu ja näitas, kuidas neid kasutada. Saime teada palju uut ja huvitavat. Näiteks, kuidas tulega käituda ja mida teha tulekahju korral.
Kliendihaldur Kristin rääkis, kuidas jõuavad kliendid meieni ja kui palju peab tegema selleks, et jõuda kliendiga kokkuleppele.


Lisainfo: projekti käigus õpilaste tehtud reklaamvideod on üleval Ettevõtliku kooli You Tube kanalis LINK
Ürituse kajastus TV3: https://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2017/903075…
Projekt „Üks päev ettevõtjana“ teostati ESF taotlusvooru  "Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" saadud toetuse abil.

Soovid samuti oma koolis ettevõtlusõpet arendada? 
Haara võimalusest!
Pane kokku koostööprojekt, millega soovid ettevõtlusõpet praktilisemaks muuta. 
Aega on  7. veebruarini. 

Lugu valmis koostöös ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu

teisipäev, 30. jaanuar 2018

Modernne perekond – kool, teater ja veeb

Mihkel Seeder ja Mari-Liis Velberg, VAT Teater

Ühiskond, nagu haridussüsteemgi, liigub aina tihedama põimituse suunas. Arengu võtit nähakse valdkondade ühendamise ja terviktunde (või -kogemuse) loomises. Kui teater tahab ajaga kaasas käia, siis peab seegi institutsioon muutuma avatumaks ja leidma võimalusi erinevate valdkondade liitmiseks.

VAT Teater tajub seda vajadust eriti selgelt, sest suur osa teatri tähelepanust kuulub just noorele vaatajale. Võttes eeskuju saksa ja inglise laste- ja noorteteatritest, kus aastakümneid on teater mänginud olulist rolli kogukonna ühendamises, on VAT Teater pannud palju rõhku tugevate suhete loomisele koolide, huvi- ja noortekeskustega. Tänu entusiastlikele õpetajatele on see suhe muutunud äärmiselt viljakaks. Ühiselt on välja töötatud lai valik noortele suunatud programme: töötoad, vestlusringid, õppematerjalid ja koostööprojektid.

Foto lavastusest "Netis sündinud". Foto autor Siim Vahur
Viimastel aastatel on lisandunud aga veel üks oluline osapool – veeb. Internetist ja eriti just erinevatest sotsiaalmeediaplatvormidest on saanud ühtaegu oluline suhtlusvahend ja teemadeallikas. VAT Teatris on viimastel aastatel esietendunud neli veebist pajatavat  või seda valdkonda puudutavat lavastust: „Kas sulle meeldib porno?” (2008), „Netis sündinud” (2013), „Estonian hikikomori” (2015), „Web Demon” (2016) ja „Mister Green” (2017) – nendest kolme loomise juures on suhtlus koolide, õpetajate ja õpilastega mänginud otsustavat rolli. Just noored on öelnud teatritegijatele, mis neid veebi juures kõige enam puudutab ja millele võiks tähelepanu pöörata.

Nagu ütleb pealkiri „Netis sündinud” siis on selle lavastuse keskne idee lihtne, kuid mõtlemapanev: uus põlvkond mitte ei õpi aastatega arvuti ja interneti kasutamist selgeks, vaid ongi selle keskkonna osakene. See on nende noorte koduhoov. Ja kuna internetis kehtivad pisut teistsugused reeglid, siis tasub noorte mõistmiseks ja kõnetamiseks neid „oma keskkonnas” vaadelda.
Lavastuse „Web Demon” tarbeks lõi dramaturg Mihkel Seeder kinnised Facebooki-grupid, kus noored mängisid läbi erinevaid internetifenomene (viral post, trollimine jne), et mõtestada mänguliselt, kuidas sotsiaalmeedia toimib. Veeb tekitab samuti anonüümsusetunde ning noortel on end selles keskkonnas tundlikumate teemade puhul lihtsam avada. Samas, kui on loodud vastastikune usaldus, saab üheskoos osutada ka veebi ohukohtadele ja küsitavustele. „Web Demoni” jaoks korraldas VAT Teater üle-Eestilise ideekonkursi, kus noored said kirja panna erinevaid linnalegende, mida nad on Internetisügavuste kohta kuulnud.
2018. kuulutab VAT Teater välja järgneva konkursi, pealkirjaga VAT, kus dialoog!. Selle raames oodatakse kooliõpilastelt stseene, millest põnevamad võivad järgmisel hooajal jõuda lavalaudadele.

Foto lavastusest "Mister Green". Foto autor Siim Vahur
Lavastusega „Mister Green”  aga otsustati astuda just nimelt vastassuunas – netist eemale. See lugu räägib läbi ja lõhki digi-inimesest, kes arvutiviiruse tõttu on sunnitud oma täielikult mehhaniseeritud ja digitaliseeritud kodust põgenema ning leiab end ühtäkki ürgmetsas – paigas, kus kehtivad hoopis teistsugused reeglid. Sellegi lavastuse loomisel kasutati õpilaste ja õpetajate abi. Peamine rõhk pandi vajalike teemadevaheliste seoste leidmisele. Rõõmustav oli näha, et üht lavastust saab kasutada nii inimese- ja loodusõpetuse kui informaatika ja geograafia tunni täiendusena. Lähtuvalt õpetajate ja õpilaste kommentaaridele loodi lavastuse juurde ka spetsiaalne improteatri-töötuba „LooVAT mõtlemist” ja koostati õppematerjal, mis on kõigile huvilistele VAT Teatri kodulehel vabalt saadaval. VAT Teatri huvi veebiteemade osas ei näita raugemise märke, sest töös on järgmine noortelavastus „#kaotamindära”, mis keskendub just interneti varjupoolele. 

Lilleküla Gümnaasiumi õpilased osalemas improteatri töötoas "LooVAT mõtlemist" 
Just sellised kogemused näitavad, et tiheda suhtluse ja põimitud teemadega saab luua teoseid ja (õppe)materjale, millel on laiem kasutusvõimalus kui vaid ühekordne teatrielamus. Esmapilgul võib ju tunduda, et teatril, koolil ja veebil pole omavahel tugevat seost, kuid tegelikkuses ma alles hakkame mõistma, kuidas näiliselt erinevaid eesmärke kandvad organisatsioonid ja keskkonnad saavad üheskoos anda õpilastele võimsa ning hariva kogemuse.

teisipäev, 23. jaanuar 2018

Tartu Tamme gümnaasiumi põhimõttelistest valikutest valikkursuste valguses

Merle  Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasiumi õppejuht                                                    
„Kas hinnata kogemusi 
 või koguda hindamisi?“ 
(Alliksaar)

Elus valikuteta ei saa! Alates lihtsamatest: kas võtan seekord kohvi piimaga või ilma, hüppan bussile või jalutan peatusevahe. Kusjuures argumendid ühe või teise valiku kasuks muutuvad mõnikord minutitega ja ei mõjuta liialt. Teinekord on tehtud otsused veel pikki aastaid meiega ja määravad oluliselt kogu edasist elu. Suurema mõjuga valikud on kindlasti seotud haridusteel olevate otsustega ühe või teise eriala, kooli, õppesuuna kasuks. Alahinnata ei tasu ka väiksemaid valikuvõimalusi meie haridustee üksikutes pusletükkides, kus kursuse, uurimisteema, hindamiskriteeriumi ja eriti suhtumise valimine saavad teinekord otsustavaks aluseks edule või hoopis liikumiseni uute ja teistsuguste tahtmiste ning vajadusteni.
Me kõik eeldame, et tubliks inimeseks olemise juurde kuulub oskus valikuid teha ja nende eest vastutada, kuid teeme liiga vähe selleks, et turvalises keskkonnas valikute tegemist harjutada ja õppida. See ei ole lihtne ülesanne, kuid Tartu Tamme Gümnaasiumis proovime me õppe ja koolielu korraldamisel teha ise just selliseid valikuid, et valimine oleks kaalutletud ja otsused saaksid head ning nende eest võetaks ka vastutus.  

Tartu Tamme Gümnaasium on riigikool, mis töötab ainult gümnaasiumiosaga alates 2015. a. septembrist. Koolis õpib 479 õpilast viiel õppesuunal: loodus, meditsiin, tehnoloogia, infotehnoloogia ja kultuur. Enne uut algust muutsime kehtinud õppekava, mille suurimad muutused sai tehtud eelkõige õpilase head ja veel paremat hakkamasaamist silmas pidades: 

  1. üldkoormus vähenes minimaalse vajalikuni ehk 96 kursuseni ja läksime üle perioodõppele; 
  2. vaatasime üle suunapõhised valikkursused ja tekitasime arvestatava võimaluse vabalt valitavate kursuste jaoks; 
  3. laiendasime karjäärivalikutega  seotud tegevusi; 
  4. suurendasime õpilase isiklikku vastutust ja võimalusi valikuteks koolis ja väljaspool kooli.

Nüüd kõigest täpsemalt just õppekava valikkursusi silmas pidades. 
Esimene, mida meie koolis valida saab, on õppesuund. Õpilaskandidaatidega vesteldes on meile oluline aru saada nende õpimotivatsioonist ning tahtest just ühe või teise õppesuuna gümnasistiks saada. Suuna valimine määrab õppekavast umbes kümnendiku ja õppekava selle poole arendamisel peame oluliseks koostööd partneritega, kelleks on enamasti Tartus asuvad kõrgkoolid. Ühtekokku 50 omanäolist kursust on sisuliselt õpetlikud, kuid vähem oluline ei ole ka edasisteks karjäärivalikuteks oluline info ja teadmiste rakendamine nn projektikursustel, kus lõpptulemus sõltub otseselt õppija valikutest. Samas ei ole me liiga jäigal seisukohal siis, kui gümnaasium on üles äratanud või huvisid suunanud õpitud suunast erinevas valdkonnas. Näiteks koolieksami valiku seotust suunaga ei pea me alates sellest aastast enam vajalikuks ja soovitame valida õppeaine, mis edasisteks õpinguteks (häda)tarvilikuks osutub või lihtsalt huvi pakub. Peaaegu kõik, mida õpetatakse gümnaasiumis piisavas mahus, on koolieksamina aktsepteeritud. 


Õppesuundade üleste valikkursuste maht õpilase jaoks on samuti umbes kümnendik 96 vajalikust kursusest. Teistest koolidest eristab meid see, et me ei fikseeri valikkursuste nimekirja õpilase jaoks aastaks või koguni kolmeks ette, vaid leiame ja pakume võimalusi paindlikult kolm korda aastas (iga perioodi alguses). Meie õppesuundade jaoks rätsepatöödena tehtud valikkursuste arendamine ja ülal hoidmine tähendab väga suurt igapäevast panustamist koolikorralduses ja intensiivset suhtlust partneritega, kuid see on olnud meie valik. Muidugi on suures plaanis teada oma kooli õpetajate poolt ja pikaajaliste partnerite pakutavad kursused (näit. võõrkeeled, riigikaitse, veebidisain, kosmosetehnoloogia, majandusõpetus jne), kuid otsime läbi aasta võimalusi ka uuteks põnevateks pakkumisteks. Viimased täiendused on näiteks õpilaste poolt palutud etiketialane kursus ja fotograafiakursus ning lisandumas on hiina keel. Lisaks tekib koolielus tihti põnevaid projekte või tegevusi, milles osalemine on õpilasele ajamahukas ja väga õpetlik ning koolile kasulik. Näiteks oleme laiendanud ja valikkursuseks kujundanud õpilastuutorite ettevalmistamise ning nõustamistegevuse, rahvusvahelistes projektides osalemise, kooli huviringides osalemise vmt. Ühe suuna jaoks kohustuslik kursus sobib väga hästi valikuks teistele. Meil oli näiteks väga hea meel pakkuda infotehnoloogidele praktilise keemia alaseid lisateadmisi või siis näha, kuidas kõik läbisegi väga populaarseks osutunud viipekeelt või kalligraafiat õpivad. Õpilase valikkursuse üldine koormus on umbes üks perioodis ja kolm 
kursust aastas. Valikkursuste hulka loeme ka tegelemise ainealaste süvakursustega, mille väljund on tavaliselt kooli esindamine olümpiaadidel.   

Eraldi kategooria valikkursusi on meie õpilaste tegevused väljaspool kooli (VÕTA põhimõte). Arvesse läheb näiteks osalemine TÜ ja teiste ülikoolide teaduskoolides, aga ka süstemaatiline tegevus muusika-, spordi- ja kunstikoolides, õppekava alusel tegutsevates huviringides jm. Selliste kursuste arvestamine käib tõendi ja avalduse alusel ning otsuse teeb õppealajuhataja koos huvijuhiga. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et me suuname oma õpilasi tegema kaalutletud ja piisavat pingutust nõudvaid valikuid ning ei kiida alati heaks üpris inimlikku kriteeriumit, et üks või teine valik nõuab lihtsalt vähem panust. Me usaldame oma õpilaste valikuid nii koolis kui ka väljaspool kooli ja loodame, et valikkursuselt saadud teadmisele lisandub ka kogemus, kuidas valikuid teha ja nende eest vastutada. Seda isegi siis, kui lemmikkursus on juba täitunud või õppesisu ei vasta ootustele. 

Üldinfo: www.tammegymnaasium.ee 
Õppekava: https://tammegymnaasium.ee/wp-content/uploads/2015/04/Tartu-Tamme-Gymnaasiumi-oppekava_1-2_53.pd  
Õppesuunad ja valikkursused: https://tammegymnaasium.ee/meie-kool-oppekorraldus-oppekava-oppesuunad/ 


Tuletame meelde, et endiselt on avatud IDEEKORJE:
kuidas korraldada II ja III kooliastmes õpet paindlikult ja mitmekesiselt, et see aitaks kujundada õpilastes 21. sajandi oskusi, väärtushinnanguid ja -hoiakuid?


Jaga ideid, mis rikastavad õppimist – et muuta enda kool nähtavamaks ja inspireerida teisi!


Rohkem infot ideekorje kohta leiad SA Innove kodulehelt: lingid.ee/ideekorje 
Ära kõhkle! Aruta oma koolis tehtav läbi, täida ideekorjevorm ning saada see hiljemalt 1. veebruariks 2018 aadressil huvitavkool@hm.ee.


Silmapaistvamaid ideid esitletakse 2018. aasta kevadel parimate praktikate päeval.
Ideekorjet korraldavad SA Innove ja algatus Huvitav Kool


kolmapäev, 17. jaanuar 2018

ÕpiFEST laseb särada noortel õpetamistalentidel

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus kutsub taas nutikaid ja julgeid 6.-12. klassi õpilasi ÕpiFESTile, kus nad saavad anda eakaaslatele lahedaid ja nüüdisaegseid tunde – niisuguseid, kus neile endale meeldiks osaleda.

Osalemiseks peab kolmeliikmeline õpilaste tiim esmalt esitama endist ning kavandatavast tunnist lühikese videotutvustuse. See tuleb saata veebilehele õpifest.ee hiljemalt 31. jaanuariks.

ÕpiFESTil antavad tunnis peab olema lõimitud vähemalt kaks õppeainet. Teemad ja probleemid võiksid olla seotud igapäevaeluga ning kasutada tuleks aktiivseid õppemeetodeid, kus õppijad ise uurivad, avastavad, arutlevad, liiguvad ja loovad.

Videovooru parimad (vanuserühmades 6.-9. klass ja 10.-12. klass) pääsevad lõppvooru, mis toimub 10. ja 17. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Seal on noorõpetajate õpilasteks kaasvõistlejad ning tagasisidet annavad lisaks Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengid ja haridusteadlased. Päev lõpeb finalistide tunnustamise ja auhindade jagamisega. Auhinnafondis on näiteks 300eurone vautšer haridusüritusele (reis, laager, koolitus), 200eurone kinkekaart, 100 euro väärtuses Brain Gamesi mänge jm.

ÕpiFESTi eesmärk on toetada kooli uuenemist, tutvustades parimaid õppemeetodeid õpilaste vaatenurgast. Lisaks on korraldajate soov tutvustada ja väärtustada õpetajaametit, pakkudes õpilasele võimalust kogeda õpetaja rolli, saada esmaseid õpetamise kogemusi ja esinemisjulgust.


Registreeri end üritusele: www.õpifest.ee

Mullu esmakordselt toimunud ÕpiFESTil osales 13 meeskonda ning õpilasõpetajate tundide teemad ulatusid teaduskatsetest videomängudeni, spordist räpini ning vihmametsadest keskklassistumiseni.

Võitjaks tunnistati Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilastest koosnev meeskond, kes ühendas leidlikult ja loominguliselt ladina, inglise ning eesti keele õpingud – noored kutsusid märkama ladina keelt igapäevaelus. 

Teise koha sai sama kooli meeskond, kes üritas siduda astronoomiat ning muusikat - tunnis esitati meeleolukas planeetide räpp.
Palusime mõlema meeskonna liikmetel kommenteerida, mida ÕpiFESTil osalemine neile andis.


Liisa Pajula: 

„Kui idee ÕpiFESTist meieni jõudis, siis tundus see väga huvitav ning tekkis kohe mõte osaleda. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on õppekavas kohustuslik aine ladina keel ning see on aluseks paljudele keelelistele seostele, millele me ilma seda keelt tundmata mõelda ei oskaks. Mul on ladina keele tunnis tekkinud väga palju selliseid n-ö "Heureka!" momente, kui mõnele igapäevaselt kasutatavale sõnale ladinakeelse tähenduse leian, nt tuntud Rootsi ettevõte Volvo tähendab ladina keeles "mina veeren".

Eesti ning näiteks ka inglise keeles on palju ladina keelest pärinevaid laensõnu ning enda kogemusele tuginedes otsustasime teistelegi neid seoseid ÕpiFESTil tutvustada. Arvan, et selliseid silmaringi laiendavaid aineid võiks gümnaasiumi õppekavas või kooli valikainete nimekirjas rohkem olla, sest nende kaudu saab kooli väga palju huvitavamaks muuta. Õpilased leiavad paralleele reaalset elust ning see tekitab noortes huvi teadmiste vastu. Samuti on ka gümnaasiumiõpilastel vaja aeg-ajalt mängulisemat lähenemist. Arvatakse, et mingist vanusest peab õppetöö olema rohkem loenguvormis ja väga akadeemiline, kuid mida raskemaks ning pingelisemaks õppetöö muutub, seda rohkem on vaja huvitavaid rühmatöid ning arutelusid. Just loomingulisemates ainetes saaks seda väga hästi ära kasutada, kuid siinkohal kiidaksin meie füüsikaõpetajat, kes on läbi eluliste seoste suutnud alati tunnid põnevaks muuta. 

Just eelmainitud faktorid teevadki õpetajast hea õpetaja. Kui õpilane tunneb, et teda võetakse võrdsena ning tema arvamusega arvestatakse, siis on tal ka austus õpetaja ja tema õppeaine vastu ning õpimotivatsioon suureneb. ÕpiFESTil osaledes sain aru, kui palju õpetaja peab tundi ette valmistades vaeva nägema, et tund jõuaks sellisena õpilasteni nagu meie seda iga päev kogeme. Tunni kokkupanemine ning selle huvitavaks muutmine nõudis meilt pingutust ning see ei tulnud kergelt. Austan väga kõiki, kes seda tööd igapäevaselt teevad ning oma aega laste arendamisele pühendavad. Aitäh teile!“

Helevi Jurjev


„ÕpiFESTil osalemine näitas mulle, et head ning lennukad ideed võivad tekkida ka paar päeva enne festivali. Minu tiimikaaslane Liisa regas meid nii ära, et mina ja kolmas kaaslane ei teadnudki sellest väga midagi, kuni postkasti tuli kiri, et meid oodatakse võistlema. Nagu ikka noortele kombeks, jäetakse asjad viimasele minutile, nii ka meie. Kui teine tiim meie klassist valmistas mitu kuud tundi ette ning tegi prooviks oma tunni meie klassile, siis meie alustasime oma ettevalmistustega paar päeva enne festivali. Meie eesmärk oli minna ja näha, mida ÕpiFEST endas kujutab ning veeta üks lõbus ja tore päev. Eesmärk sai 200% täidetud, kuna meilegi üllatuseks valiti meie tund parimaks. See on hea tunne, kui teed asja enda rõõmuks ja lõbuks ning seda lõpuks ka tunnustatakse. See näitaski mulle, et tuleb asju teha hingega ja mitte sihiga võita, vaid sihiga end arendada ning seda tehes rõõmu tunda.

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium I võistkond:
 Liisa Pajula, Kristin Halliste, Helevi Jurjev

Head õpetajat iseloomustab hoolivus, hea huumorisoon, entusiastlik tahe oma ainet õpetada ning õpilaste võrdne kohtlemine. Selliseid õpetajad on Sütevakas ning olen selle eest väga tänulik. Õpetajad on nagu head sõbrad, kellega saab arutleda maailmas toimuva üle, kellega saab nalja visata, keda saab õhtul bowlingusse kutsuda, nii et nad tulevadki kohale. Hea õpetaja on vastutulelik, aga samas ka autoriteet. Ta toetab minu otsuseid ning motiveerib mind aina rohkem õppima. Rangus ning leebus on „barlanksis“. Boonusena teeb ta ka õpsidebändi :D
Mina isiklikult tunnen gümnaasiumis eriti puudust praktilistest tundidest ning ülesannetest. Kui põhikoolis sai muusikas pilli mängitud ning lauldud, siis nüüd gümnaasiumis on see asendatud teooriaga. Samamoodi on ka kunstiga. Õpetajad üritavad teha tunde põnevamaks, kaasates nutiseadmeid ning õpetlikke mänge, aga selleks väga aega ei jää, kuna haridussüsteemi järgi pean jõudma õppida selgeks kõik mõisted, aastaajad, valemid jne. Teooriat on palju ning ma näen, kuidas õpilased mu ümber sellest lõpuks väsivad ning tüdinevad. Arvan, et ei peaks vähem õpetama, aga võiks teha õppekava praktilisemaks ning elulisemaks. Julgustada ning motiveerida õpetajaid õpetama oma ainet täiesti teistmoodi ning ka õpilasi julgustada rohkem arvamust avaldama.“

Marta Lotta Kukk:
"ÕpiFEST on päev täis kohtumisi inimestega, nii vanemate kui eakaaslastega, kes on huvitatud haridusest ning selle toredamaks muutmisest. Minu kogemus eelmisest aastast on väga emotsioonirohke. Päeva alustasime juba enne seitset hommikul, kui koos oma tiimikaaslastega Tartu bussile istusime. Kohale jõudes ootas meid sõbralik vastuvõtt väikeste snäkkide ning tee-kohviga. Tunde viisimegi läbi meie, õpilased, just nii, nagu me ise seda plaaninud ja soovinud olime. Meie otsustasime anda edasi teadmisi kosmosest ning nendega seonduvalt tegime planeediräpi. Endalegi ootamatult avastasime, et oma „tunnis” olime lõiminud rohkem kui kolme-nelja õppeainet. See oli tore avastus. ÕpiFESTilt võtsin kaasa motivatsiooni panustada ka tulevikus Eesti haridusmaastikku. (Ning sellest johtuvalt viibin praegu vabatahtlikuna ühes Pariisi demokraatlikus koolis vabatahtlikuna, et koguda informatsiooni sellise haridusalternatiivi kohta.) 

Hea õpetaja – kes küll on hea õpetaja? Ma usun, et ei ole head ega halba õpetajat. Me kõik oleme siin elus õpilased ja õpetajad, sest õpime pidevalt üksteise käest ning anname oma teadmisi kaaslastele edasi. Kindlasti aga õpetaja, kes meelde jääb, õpetab rohkemat kui ainult kuivi fakte. Ta annab meile võime näha maailma kaine pilguga, oskuse sorteerida välja vajalik suurest hulgast informatsioonist ja muud sellist, mida matemaatikateoreemidega alati edasi anda ei saa. See aga ei tähenda, et minu jaoks ei ole matemaatikaõpetaja hea. Minu enda matemaatikaõpetaja on imeline inimene ning sel ajal, kui ma Pariisis olen olnud, on ta mulle vahel ikka kirjutanud, et uurida, kuidas läheb. Sellist soojust võiks üks „hea” õpetaja õpilastega jagada.
 

Kooli huvitavamaks tegemine peab kindlasti olema õpilaste võimuses. Kui kool on loodud meie jaoks, oleks aus, et meie oleme ka need, kes enda õpikogemust arvesse võttes  midagi muudavad(või ei). Mina isiklikult usun, et kooli huvitavamaks muutmisel võiks arvesse võtta inimeste erinevust ning nende soovi lõbutseda – mängida. Iga inimene on loodud mängu kaudu õppima, millegipärast aga võetakse koolieelikutelt see järsku käest ära ning visatakse tõsisesse suurte inimeste maailma. Et kooli huvitavamaks teha, võiks see olla rohkem Elu nägu, mitte lihtsalt koht." 
Lisateave ÕpiFESTi kohta: Kärt Leppik, tel 5695 2950, kart.leppik@ut.ee, www.õpifest.ee

teisipäev, 9. jaanuar 2018

Kuidas toetada keeleõpet väljaspool kooli?

Tatjana Stepanova, Narva Vanalinna Riigikooli direktor

Eelmise aasta suvel (7.-8.06)  toimus Narvas 4. Heade kogemuste päev, mille korraldajaks oli seekord Narva Vanalinna Riigikool. Selle aasta kohtumise teemaks oli „Keeleõpe väljaspool kooli“. Osalesid Ida-Virumaa koolid Narvast, Narva-Jõesuust, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Aserist, Kiviõlist, tulid ka vene õppekeelega koolide esindajad Tallinnast, Tartust ja Valgast.

Konverentsi esimene päev toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Iga kool jagas parimaid praktikaid, tutvustas üritusi ja projekte, mis toetavad koolis mitmekeelse keskkonna arengut. Arutati, kuidas õpetada lapsi igapäevases elus võõrkeeles suhtlema ja anda neile julgust, kasutamaks keeleoskust ka väljaspool kooli. Ettekanded olid niivõrd põnevad, et pärast iga esinemist oli palju küsimusi.
Paljud kohalviibijad olid Narvas  viimati 10-20 aastat tagasi või suisa esimest korda.  Seepärast korraldati külalistele QUEST mäng. QUEST mäng on uut tüüpi aktiivne meelelahutus. Nii said õpetajad interaktiivse nutirakenduse abil külasta ilusaid kohti terves Narva vanalinnas – lahenda mõistatusi, jalutada promenaadil ja tutvuda linna ajalooga. Mängu läbiviijad olid NVRK 8. klassi õpilased.
Pärast mängu kogunesid kõik rühmad Hermanni lossi õue, kus külalisi ootas juba õhtune programm muuseumis. Tutvuti legendiga Narva neiust ning julgemad said teatraalselt legendi läbi mängida.

Teisel päeval jätkus töö Narva Vanalinna Riigkoolis ning esinejateks olid NVRK õpetajad ja õpilased. Nii õpetajad kui ka õpilased jutustasid külalistele projektõppest, milles osaleb meie kool – eelmisel õppeaastal osales kool rohkem kui 43 erinevas projektis nii linna, maakonna kui ka vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Õpilased jagasid oma muljed ja kogumusi projektide kirjutamise, ettevalmistamise, osalemise kohta. Oma ettekanded esitasid õpilased eesti, inglise, vene ja saksa keeles.
Esinejate hulgas olid ka kooli vilistlasi, kes jutustasid, kuidas koolis saadud projektikogemused on neid toetanud üliõpilaselus. Nii oskavad nad paremini planeerida, üritusi korraldada ning pingelistes olukordades hakkamas saada - need on ju kõik tänapäeva muutuvas maailmas toimetulekuks vajalikud oskused.

Järgmise Kogemuste päeva korraldusõiguse sai Valga Priimetsa Kool, kes saab teha juubelihõngulise viienda kohtumise. Eelmised kokkusaamised olid Pärnus, Tartus ja Narva-Jõesuus ning need  suurepärased üritused korraldasid Pärnu Vene Gümnaasium, Tartu Aleksandr Puškini Kool ja Kiviõli Vene Põhikool.

Julgustuseks ütlen valgalastele, et vaatamata sellele, et kahepäevase ürituse korraldamine vabariiklikul tasemel nõudis palju jõudu, aega ja läbirääkimisi, see kogemus tasus ennast ära– osalejate tagasiside oli väga positiivne, kõik jäid rahule ja said uusi kogemusi ja ideid edasiseks õppetööks keelte arendamises.