teisipäev, 12. detsember 2017

Sotsiaalne heaolu hariduses ja õpilaste koolirõõm

Laura Tiitus, Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS)

Mis toimus? Mis eesmärgil?
Ühel oktoobrikuu teisipäeva õhtul said Genklubi poolhämaras saalis kokku hulk ühiskonna- ja haridushuvilisi, muuhulgas ka üks koolijuht, õppejuht ja sotsiaalpedagoog.

Kõlab nagu mõne tobeda anekdoodi algus? Tegelikult mitte. Tegemist oli hoopis Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS) korraldatud vestlusõhtuga, mille fookus oli seekord sügisele kohaselt haridusel ja õpilaste sotsiaalsel heaolul. Haridusteemalisel vestlusõhtul hoidsid põnevat aruetlu üleval Marika Vares (Tartu Hansa Kooli õppejuht), Triinu Riis (Tartu Hansa Kooli sotsiaalpedagoog) ning Indrek Lillemägi (Emili Kooli koolijuht). Enne vestlusõhtut küsisime Indrekult, mida tähendab tema jaoks koolirõõm.
“Minu jaoks algab koolirõõm kontaktist ja suhtest inimeste vahel. Kindlasti eeldab see turvalist õpikeskkonda, tähenduslikku tegevust ja piisavat autonoomiat. Suur koolirõõm väljendub eelkõige kõrges sisemises motivatsioonis ja hoolivas ning positiivses organisatsioonikultuuris. Koolijuhi koolirõõm on suur, kui õpilased ja õpetajad tahavad kooli tulla ja on valmis ühiste eesmärkide nimel mugavustsoonist väljuma.”  (Indrek Lillemägi)

Koolirõõmust tuli muidugi palju juttu kogu vestlusõhtu jooksul.

Kuidas siis ikkagi tagada õpilaste koolirõõm ja sotsiaalne heaolu?
See, kuidas laps end emotsionaalselt tunneb, mõjutab otseselt seda, kuidas ta õpib ja uusi teadmisi omandab. Samas astuvad paljud lapsed kooliuksest sisse lisaks füüsilisele seljakotile ja pisut teistmoodi seljakotiga - oma pere suuremate ja väiksemate muredega. Need mured väljenduvad igapäevases koolielus väga erinevatel viisidel ja võivad olla paljudele õpetajate suureks peavaluks. Koolitöötajate professionaalsus seisnebki suuresti selles, mil määral nad märkavad ja mõistavad laste käitumise tähendust ja nende “seljakotte”.

Vestlusõhtu kõnelejad nõustusid ühiselt, et kool peaks olema hoolimise ja armastuse, laste märkamise ja lootuse andmise koht. Samas ei tohi unustada, et koolirõõmu eelduseks on koolitöötajad, kellel on hea olla ja keda teadlikult toetatakse. Sest kui õpetajal ei ole hea olla, kuidas saab ta õpilasi toetada ja oma tööd südamega teha?

Marika ütles vestlusõhtul, et hea sotsiaalpedagoog teeb oma tööd rõõmuga, proovib vihastumise asemel siiralt üllatuda ning tahab alati mõista, mis peitub jäämäe all. Ta näeb probleemides ja väljakutsetes võimalusi ega keskendu sellele, mis on raske. Triinu on sotsiaalpedagoogina töötanud pea kaks aastat ning tõi välja, et hea koolijuht toetab ja kuulab, usaldab, on paindlik ning võtab vastu julgeid otsuseid.

Muidugi usaldus ja koostöö
Mitmel korral rõhutasidki esinejad usalduse ja koostöö olulisust laste, koolitöötajate ja lapsevanemate vahel. Tõdeti, et koolisisene koostöö on üks Eesti kitsaspunkt, sest tihti ajavad õpetajad “oma asja” ega mõista teineteise väljakutseid ja rõõme. Õpetajate omavahelised kohtumised, mis ehitavad uusi suhteid ning aitavad luua ühist keelt ja kultuuri, tugevdavad ka seespidist koostööd. Alles siis, kui koolisisene koostöö on tugev, peaks hakkama looma koolivälist spetsialistide võrgustikku, olgu selleks siis lastekaitsetöötajad, politsei või teised koolid.
 
Samuti toodi välja, et tihti on kooli ja lapsevanemate suhetes palju hirmu ja vastandumist. Kool peaks tegema endast parima, et tuua lapsevanemaid lähemale ja leida nendega ühine suund ja eesmärgid. Üheskoos tuleks jõuda kokkulepetele selles, mida saavad õpetajad koolis ja mida vanemad kodus lapse heaolu tõstmiseks teha.

Samas tõdeti, et kõige selle kõige keskel peaks laps olema võrdväärne partner nii oma vanematele, koolijuhile kui ka õpetajatele. Marika tõdes, et kogemused näitavad, et vahel on kõige “keerulisem” õpilane kõige suurem ja väärtuslikum õpetaja nii kooliperele kui oma vanematele.

Tulekahjude kustutamine või ennetus? Lapsed metsa?
Teemaks tuli ka see, et tulekahjusid oleme me kustutama õppinud ja saame sellega enamasti ka hakkama - siiski tuleks enam tähelepanu pöörata ennetavate süsteemide loomisesse, mis toetaksid eelkõige laste sotsiaalseid-, emotsionaalseid- ja õpioskusi. Kõik vestlusõhtu esinejad nõustusid, et mingid muutused selles suunas on Eesti haridussüsteemis juba aset leidmas, kuid palju on veel ees.
Näiteks on Hansa koolis praktiseeritud seikluspedagoogikat ja viidud õpilased kolmeks päevaks metsa, et anda neile aega ja ruumi teineteise paremaks tundmaõppimiseks, tülli minemiseks ja üheskoos tülide lahendamiseks. Seejuures saavad õpilased korraks koolisüsteemist välja, sest nendega on kaasas neutraalsed matkajuhid ja mõned lapsevanemad.

Teeme ühiselt tööd, et koolilaste koolirõõm tõuseks
Pärast vestlusõhtu ametlikku lõppu ei tõmmatudki kohe jopesid selga, vaid vabas vormis arutelu kestis veel mõnda aega edasi. 
Paljud huvilised väljendasid lootust, et suudame teha endast parima, et Eesti laste heaolu ja koolirõõmu tõsta ja hoida.
Vestlusõhtu võeti ka videosse ning seda saab järgi vaadata SIIT.
Koolirõõmu!

Mis on ESÜS ?
ESÜS on värskelt loodud üliõpilasselts, mis ühendab sotsiaaltöö tudengeid üle Eesti. Lisaks muudele tegemistele on ESÜS ette võtnud vestlustõhtute sarja “Räägime!”, mille eesmärk on tõstatada arutelu erinevatel ühiskondlikel teemadel, arendada valdkondadevahelist diskussiooni ning seista sotsiaaltöö eriala väärtuste eest. Kohtumised toimuvad vabas arutelu formaadis, kus valdkonnaspetsialistid, vestluse moderaator ning teemahuvilised püüavad üheskoos jõuda vastusele, kuhu ühiskond konkreetse teema käsitluses jõudnud on ning millised on võimalikud lahendused valupunktidele.
Kui soovid ESÜS-e tegemistele silma peale heita ja ka ise järgmisel vestlusõhtul sõna sekka öelda vaata nende Facebooki lehte.

reede, 8. detsember 2017

Julged ideed muudavad kooli, inimesi, maailma.

Jaga ideid, mis rikastavad õppimist – et muuta enda kool nähtavamaks ja inspireerida teisi!

Muutunud õpikäsitus seab eesmärgiks ennastjuhtiva, sotsiaalselt pädeva ning analüüsivõimelise õpilase kujunemise. Seda soodustab huvitav ja kaasahaarav õppimine ja õpetamine. Paljud koolid leiavad võimalusi õppe mitmekesistamiseks ja õpilaste arengu toetamiseks, kaasates õpilasi, lapsevanemaid ning kogukonda. Et koolipäev pole kummist, peavad tegevused olema läbimõeldud, eesmärgipärased ja paindlikud.
Head kogemused ei peaks jääma oma kooli seinte vahele!

Kuulutame koos SA Innovega välja IDEEKORJE:
kuidas korraldada II ja III kooliastmes õpet paindlikult ja mitmekesiselt, et see aitaks kujundada õpilastes 21. sajandi oskusi, väärtushinnanguid ja -hoiakuid?

Oodatud on praktikad, mida koolides juba rakendatakse, aga needki, mis on ideena alles meeles mõlkumas. Tulemused soovime hiljem grupeerida ja varustada teaduspõhiste selgitustega, et need leviks veel laiemalt.

Ideid esitama on oodatud:
•    kool – õpetajad koostöös koolijuhiga;
•    õpilasesindus – õpilased koostöös koolijuhiga;
•    koolipidajate esindaja – koostöös kooliga;
•    lapsevanemad – koostöös hoolekoguga.
 

Rohkem infot ideekorje kohta leiad SA Innove kodulehelt: lingid.ee/ideekorje
Ära kõhkle! Aruta oma koolis tehtav läbi, täida ideekorjevorm ning saada see hiljemalt 1. veebruariks 2018 aadressil huvitavkool@hm.ee.
Silmapaistvamaid ideid esitletakse 2018. aasta kevadel parimate praktikate päeval.



kolmapäev, 6. detsember 2017

Kolm mõtet, mis konverentsilt kaasa võtsin

Esimese päeva lõpetasime laudkonna aruteludega, kus kõik osalejad said välja tuua need mõtted, mis neid kõige rohkem kuulduist kõnetasid.

Mida inimesed konverentsilt kaasa võtsid:

Iga õpilane on oma kooli nägu 😊 / Väljakutse on lapsevanemate kaasamine protsessi 👪 / EESKUJU 💛 / “Õpetaja kui tark sõber!” / Me ei pea toonitama, et õpilased on õnnetud! / Huvi aine vastu kasvab ka kooliväliselt (nt huviring)!
***
Õpilaste kaasamine on oluline ja et see reaalselt jõuaks ka õpetajani ja et nende arvamusi ka päriselt kuulatakse.
***
rohkem liikumist ja positiivsed suhted ka keerulistes olukordades.
***
õpilaste toetamine ja mõistmine
kooli kuuluvustundele tähelepanu pööramine
***
Diametraalne dualism vs kontsentriline dualism!

Akvaariumi sisu vaatamine!
Kaasamine kui emotsionaalne tugi!
Eelarvamus on psühholoogiline reaalsus, selleks tuleb valmis olla.
***
Ärevust hindamise suhtes ei saa tulla kui õpilane saab aru, et olukord on tema kontrolli all, mitte õpetaja.
Õpilane peaks õpihuvi mõtestama oma heaolu kaudu! Õnnelik olemeine sõltub sinust endast.
*** 
Liiga palju õppetööd toimub loenguvormis - hakkame ise vähendama. Koolikulturiuuringusse võtta sisse ka lapsevanemad ja nende tugi muutujana
*** 
KAASA, TOETA JA NAERATA!😀
*** 
Hoiame olemasolevat ja toimivat süsteemi.
Ärme eksperimenteeri ilmaasjata kui süsteem toimib.
*** 
1. Et lapsevanem ja laps oleksid tihedalt kooliga seotud.
2. Õpetaja annaks konstruktiivselt õpilasele tagasisidet.

3. Õpilase valikuvabadus - kuidas ma õpin, milliste meetoditega.
*** 
1. Usaldagem õpilase arvamust ja kuulakem tema häält- kuidas saaks näiteks õpilaseesindust efektiivsemalt kaasata
2. "Ainuke töö, mida sa pead terve elu tegema on inimeseks olemine "- kuidas kool toetab inimeseks kasvamist?

3. Kuidas toetada noort õpetajat? Mis hetkel kaob õpetajal/õpilasel motivatsioon? Mida mina saan teha, et mu noored kolleegid tunneks rohkem tuge?

4. Suhted koolis- kuidas neid arendada ja toetada?💓
*** 
tund on huvitav, kui õpetaja entusiastlik; omavaheline suhtlus võiks toimuda ka kooliväliselt; koolikeskkonna kõik osalised on olulised

Hariduskonverents "Heaolust õpihuvini" - ettekanded sõnas ja pildis

5.–6. detsembril 2017 Tartus

Vaata 1. konverentsipäeva videosalvestust ja 2. päeva videosalvestust 
Paralleelsessioonide kokkuvõtted avaldame ka eraldi postitustena.

Eesti õpilaste heaolu Eesti ja rahvusvaheliste uuringutulemuste kontekstis
Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silmad särama?  Kirsti Rumma, Tallinna Tehnikaülikool, ja Merlin Linde, Tallinna Ülikool
Eesti õpilaste heaolu OECD uuringu taustal, Tue Halgreen, OECD’s Early Childhood and Schools Division
Eesti õpilaste heaolu PISA uuringu põhjal, Karin Täht, Tartu Ülikool
Eesti õpilaste heaolu rahuloluküsitluste põhjal, Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium
Mitmekeelne õppija ja -kultuuriline kool
Kaasav koolikliima ja õppekeskkond, Paul Downes, Dublin City University
Keelekümblus kui arengut toetav õppekeskkond, Sandra Anon, Haabersti Vene Gümnaasium
Erinev kultuuriruum, sama suur koolirõõm, Iiri Saar, Tartu Descartesi kool

Välishindamise aktuaalseid küsimusi, Kristin Hollo, Haridus- ja Teadusministeerium
Motivatsioon kui õppimise vundament
Motivatsiooni areng põhikoolis, Anna-Liisa Jõgi, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas teha iseseisvat ja motiveeritud õppijat? Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasium,  ja Martin Peters, Niekée kool, Holland
Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine, Triin Peitel ja Anni Tamm, Tartu Ülikool
Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu, Kaspar Kruup, töödisaini labor VIVIC
·        Õpilane ja õpetaja: emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid
Keret Altpere, TERA Kool, Vabaduses õppida
Lii Kaudne, Tartu Miina Härma Gümnaasium, Vaikuseminutite programm
·        Kool tervikuna: sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine
Martti Marksoo, Rakvere Reaalgümnaasium, Motiveeriva õpikeskkonna kujundamine suures koolis
Triin Peitel, Tartu Ülikool
·        Koolijuht ja õpetajad: heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Toomas Kink, Raatuse koolTue Halgreen, OECD; Aune Valk, Haridus- ja Teadusministeerium, Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Merle Ööpik, Tartu Tamme Gümnaasium
Urmo Reitav, Viljandi Hariduse Arengufond
Grete Arro, Tallinna Ülikool

reede, 1. detsember 2017

Hariduskonverentsi “Heaolust õpihuvini” paralleelsessioonid

Teise konverentsipäeva pärastlõunal toimub töö sektsioonides. Valida on nelja teemaploki vahel. Et saaksite juba varakult teha teadliku valiku, tutvustame paralleelsessioonide teemasid ja esinejaid.

Emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid
Selles sessioonis räägib Tartu Erakooli kunsti, käsitöö ja disainiõpetuse õpetaja Keret Altpere, milliste õppekorralduslike lahenduste ja õppemeetoditega arendatakse õpilaste loovust, tegutsemisjulgust ja avatust Tartu Erakoolis.
Teise näitena kuuleme Miina Härma Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Lii Kaudse ülevaadet vaikuseminutite programmist ja kogemusi programmi rakendamisest. 
Vaikuseminutite lühikesed ja praktilised harjutused aitavad treenida teadlikku ja sihipärast tähelepanu, mis teeb võimalikuks õppimise.
Tallinna Ülikooli lektor ja haridusuurija Maria Erss arutleb, milline peaks olema õpetaja autonoomia koolis ning kuidas õpetaja saaks end arendada, et kiires ja stressirohkes koolikeskkonnas tasakaalu säilitada.


Sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine
Maailmas on välja töötatud mitmeid sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programme, mille abil paraneb  nii laste sotsiaalne ja emotsionaalne võimekus, õpitulemused kui ka vaimne tervis. Selles paralleelsessioonis saab kuulda ühest sellisest programmist ja kahe eripärase kooli kogemusest õpilaste sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamisel.

Avatud Kooli ja SA Kiusamisvaba Kool vabatahtlike eestvedamisel startis sel õppeaastal ka Eestis üks parimaid  sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programme „Samm-sammult” (ingl k Second Step). Noored kooli vilistlane ja endine Ülenurme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Liisa Ringo räägib õpetajate kogemustest programmi rakendamisest ning sellest, kuidas „Samm-sammult” arendab õpilaste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, teadmisi, hoiakuid ja täidesaatvaid funktsioone.

Teise näitena kuuleme Rakvere Reaalgümnaasiumi direktorilt Martti Marksoolt motiveeriva õppekeskkonna loomisest Lääne-Virumaa suurimas, 900 õpilase ja 70 õpetajaga koolis. Juttu  tuleb füüsilise ja vaimse ruumi mõjust õppimisele, kooli hindamis- ja õpiabi süsteemist, õpetajate omavahelisest toetusest ja õpilastevahelistest toetusmeetmetest. Sessiooni aitab raamistada Tartu Ülikooli ekspert Triin Peitel.

Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine
Sessioon keskendub koostööoskustele ja -kultuurile koolis ning sellele, mis on koolijuhi ja õpetaja roll ja võimalused kaasaegse koolikeskkonna loomisel. 
Tue Halgreen räägib õpilaste koostööoskustest viimase PISA uuringu tulemuste põhjal. Raatuse kooli direktor Toomas Kink toob sisse Eesti kooli vaate ja visiooni uutest suhetest ja rollidest koolis. Aune Valk räägib Eesti koolides läbiviidud rahulolu-uuringu põhjal juhtimispraktikate ning õpetaja heaolu ja käitumise seostest. ​Osalejatel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida, kuidas näevad nemad suhteid ja nende muutumist Eesti koolis ning kuidas see mõjutab koostööoskuste kujunemist.

Kool ja kogukond: uskumused õppimise kohta mõjutavad rahulolu kooliga
Õppija õpikäitumine, enesetunne ja edukus on suuresti seotud sellega, millised on tema enda, aga ka õpetajate ja lapsevanemate arusaamad õppimisest ning uskumused võimekuse ja teadmiste kohta. Kuidas jõuda ühise arusaamiseni, et õppimine toimub järk-järgult, nõuab pingutust ning mis peamine – et õppimisvõime on arendatav?

Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik räägib, kuidas koostöös Tallinna Ülikooliga täiendatakse õpetajate teadmisi õppimise neuropsühholoogilisest taustast – ikka selleks, et õpimotivatsioon kasvaks ja õpitulemused muutuksid veel paremaks. Urmo Reitav Viljandi Hariduse Arengufondist lisab oma vaatenurga, kuidas arendada kogu koolipere, lapsevanemate ja kogukonna arusaamu tänapäevasest õppimisest. Arutelu modereerib Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

Moderaatorid
Kaht konverentsipäeva aitavad moderaatoritena raamistada Indrek Lillemägi ning Kati Aus.
Indrek Lillemägi: Olen õnnega koos, sest mulle on alati meeldinud õppida ja koolis käia. Vean eest Tallinnas Ülemiste linnakus tegutsevat Emili kooli. Mind huvitab, kuidas õpilased ja õpetajad mõtestavad õppimist, kuidas nende hoiakud ja uskumused kujundavad õpiprotsessi. Minu jaoks on oluline, et kõik, mida teen, toetaks sidusa ja terve ühiskonna arengut
Kati Aus: Mind on alati huvitanud see, kuidas inimene areneb, mõtleb, tunneb ja tegutseb – seda nii neurobioloogilisel, kognitiivsel kui ka käitumuslikul tasandil. Õppimine ja õpimotivatsioon on valdkonnad, millesse suhtun erilise kirega ja seetõttu olen oma töised tegemised sidunud just nende teemadega. Teame õppimise ja õppimise toetamise kohta juba päris palju, kuid palju on veel ka avastada ning see on hiiglama tore. Igavust ei ole karta!

teisipäev, 28. november 2017

Hariduskonverentsi "Heaolust õpihuvini" teine päev

Oleme esinejate ja teemade tutvustamisega jõudnud teise konverentsipäeva.

Motivatsiooni areng põhikoolis
Anna-Liisa Jõgi käsitleb oma ettekandes motivatsiooni arengut põhikoolis ning toob välja seosed õpilaste õpioskuste, teadmiste – eriti matemaatikateadmiste – ja motivatsiooni vahel. Liiga paljudel õpilastel kaob põhikooli lõpuks nii soov õppida kui eneseusk. Mida saaks õpetaja jälgida ja teha juba algkoolis, et õpihuvi ja töötahe säiliks või isegi kasvaks?
Anna-Liisa asus hiljuti tööle haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna analüütikuna. Oma ettekandes toetub ta teadustöö tulemustele ajast, mil töötas professor Eve Kikase töögrupis Tallinna Ülikooli psühholoogia suuna vanemteadurina.

Gümnaasiumiõpilaste sotsiaalse pädevuse arendamine
Anni Tamm ja Triin Peitel arutlevad oma ühisettekandes, mis on sotsiaalne pädevus. Kuidas hinnata ja arendada gümnaasiumiõpilastes selliseid omadusi ja oskusi nagu algatusvõime, enesekehtestamine, toimetulek konfliktidega, empaatia ja eneseavamise oskus? Nende ettekanne toetub praegu käimas olevale projektile, milles töötatakse välja üldpädevuste hindamisvahendeid gümnaasiumiastmele.
Anni Tamm töötab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis teadurina ning psühholoogia instituudis arengu- ja koolipsühholoogia lektorina. Tema uurimishuvid on lapse sotsiaalne areng, väärtuste omandamine ja kujundamine ning laiemalt õppija arengu toetamine.
Triin Peitel on TÜ õpetaja- ja kõrghariduse keskuse spetsialist ning õpib doktorantuuris. Ta on töötanud kolm aastat Tartu Herbert Masingu Koolis abiõpetaja ja klassiõpetajana ning täiendanud ennast psühholoogina USAs ja Kanadas.

Õpi- ja töömotivatsioon mängu kaudu
Miks me mängime? Kuhu kaob mängulisus, kui me kasvame suuremaks ja saame vanemaks? Kuidas mängu õppimises ära kasutada? Kaspar Kruup räägib õpi- ja töömotivatsiooni seostest ning põimib oma tegemistes vaateid psühholoogiale, juhtimisele, mängudele, disainile ja tehnoloogiale.
Kaspar Kruup töötab töödisaini laboris VIVIC, mis püüab mängu ja disaini kaudu tekitada tööõnne ja motivatsiooni. Lisaks on tal käsil magistriõpingud ning vabatahtlik õpetamine DD Akadeemias.
Mis ühendab äriliidreid ja häid õpetajaid?
Konverentsipäevad sõlmib kokku juhtimiskoolitaja, strateeg ja filosoof Anto Liivat. Ta kutsub kaasa mõtlema, mis pädevusi on õpetajal vaja, et luua õppimist motiveerivat keskkonda, ning mis ühendab äriliidreid ja häid õpetajaid.
Anto on Intelligentse Grupi koolitaja, Estonian Business School’i (EBS) juhtimise õppetooli lektor, Kuku raadio majandussaate Buum saatejuht ning üks Tänavakorvpalli Eesti Meistrivõistluste idee autoreid ja eestvedajaid.
Reedel ilmub pikem tutvustus ka paralleelsessioonide kohta.
Püsige meiega ja kohtumiseni konverentsil!